Mine sisu juurde

Voldemar Ilja

Allikas: Vikipeedia
Voldemar Ilja esinemas EELK Usuteaduse Instituudis 4. novembril 2010

Voldemar Ilja (13. november 1922 Tsiistre, Misso vald16. detsember 2010 Tallinn) oli eesti vaimulik, teoloog ja (kiriku)ajaloolane.

Pärast põhikooli lõpetamist asus Voldemar Ilja Petseri lähedale tööstuskeskkooli keraamikat õppima, kuid Saksa okupatsiooni tõttu jäi kool pooleli. 1943. aastal sai ta mobilisatsioonikutse Saksa sõjaväkke. Ilja hoidis mobilisatsioonist kõrvale ja läks metsavennaks (asus nn rohelisse leegioni). 1953. aastal, pärast Stalini surma, korraldati metsas haarang ja Voldemar Ilja arreteeriti. Ta käis läbi kõik Eesti vanglad ning saadeti Arhangelski oblastisse metsatööle. 1954. aastal ta vabastati.

Vastseliina Katariina koguduse õpetaja Ago Viljari tutvustas Voldemar Iljat külas viibivale peapiiskop Jaan Kiivitile ja kõrgema katsekomisjoni juhatajale Evald Saagile. Voldemar Ilja oli ka rohelises leegionis õppinud (keeli). Voldemar Ilja asuski aastal 1955 õppima Tallinna Usuteaduse Kõrgemasse Katsekomisjoni. Pastoriks ordineeriti Voldemar Ilja 5. septembril 1956. Õpingud lõpetas ta aastal 1962.

Aastatel 19561967 teenis ta Petseri Peetri kogudust, 19671978 Võnnu Jakobi kogudust ja 19781999 Nõmme Rahu kogudust.

Voldemar Ilja suri 16. detsembril 2010 ja ta maeti 28. detsembril 2010 Hiiu-Rahu kalmistule[1].

Tegevus teoloogi ja ajaloolasena

[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Ilja on uurinud hernhuutluse ajalugu Eesti- ja Liivimaal. Ta kaitses 1967. aastal EELK Usuteaduse Instituudis magistritöö "Reformatsiooni ettevalmistavad liikumised XIV sajandi Böömimaal" ja 1995. aastal Helsingi Ülikoolis doktoritöö "Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti), 1730–1743" ning avaldas kokku kuus raamatut vennastekoguduse ajaloost.

Voldemar Ilja vend Evald Ilja oli vaimulik Tudulinna, Palamuse, Äksi ja Vara Brigitta koguduses.

  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730–1743 (1995)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti). II, 1744–1764 (2000)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729–1750. III (2002)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1750–1765. IV (2005)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1766–1817. V (2006)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) : palvemajad. VI (2010)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]