Vladimir Borovikovski

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vladimir Borovikovski
Borovikovsky By Bugaevsky Blagodatny.jpg
Sünniaeg 24. juuli 1757 (Juliuse kalendris)
Mõrhorod
Surmaaeg 1825 (67-aastaselt)
Peterburi
Amet maalikunstnik

Vladimir Lukitš Borovikovski (vene keeles Владимир Лукич Боровиковский, ukraina keeles Володимир Лукич Боровиковський; 4. august 1757 Mõrgorod18. aprill 1825 Peterburi) oli ukraina päritolu Vene portree- ja ikoonimaalija.

Vladimir Borovikovski, varasema nimega Volodõmõr Borovõk, oli portretist. Tema isa Luka Borovõk oli Ukraina kasakas ja ikoonimaalija. Kuigi kõik neli Luka Borovõki poega teenisid kasakate rügemendis, kuid Vladimir lahkus sealt varakult ja pühendas elu kunstile.

Vladimiri ema sõber Vassõl Kapnist valmistas ette eluruume Krementšuki linnas asunud lossis, kus keisrinna Katariina II peatus oma Lõuna-Venemaa ringreisi ajal. Vassõl palus Vladimiril maalida seintele kaks maali, kus oleksid kujutatud Peeter I ja Katariina II seemneid mulda külvamas ja Katariina II kui Minerva. Keisrinnale meeldisid maalid nii väga, et ta kutsus Vladimiri Peterburi elama.[1]

Alates septembrist 1788 elas kunstnik Peterburis, kus vahetas ka perekonnanime Borovikovskiks, mis kõlas aristokraatlikumalt. Esimesed kümme aastat elas ta luuletaja, arhitekti, muusiku ja kunstiteoreetiku vürst Nikolai Lvovi majas, kes mõjutas väga Borovikovski loomingut. Alates 1791. aastast asus õppima Johann Baptist Lampi vanema juures.[1]

Maalis põhiliselt portreid aga ka miniatuure ja ikoone. Oma elu jooksul maalis ta üle 500 portreemaali, millest umbes 400 on säilinud tänapäevani. Loonud ka keiserliku perekonna liikmete portreid, kuulsaimad on "Katariina II jalutamas Tsarskoje Selo pargis" (kunstnik sai selle teose eest 1794. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia liikmekandidaadiks), suurvürst Konstantin Pavlovitši (1795, sai selle eest akadeemiku tiitli), Paul I (1800) ning tema tütarde Aleksandra ja Jelena portreed. Alates 1802. aastast oli Peterburi Kunstide Akadeemia nõunik. Asutas oma kunstikooli.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mai Levin, Aleksandra Murre (2006). Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum - Kadrioru kunstimuuseum. Lk 267.