Vladimir Balõberdin
Vladimir Sergejevitš Balõberdin (vene keeles Владимир Сергеевич Балыбердин; 1. oktoober 1948 Špagino, Altai krai – 22. juuli 1994 Peterburi) oli vene alpinist, suurmeister alpinismis (1982).
Ta lõpetas 1973. aastal Bontš-Brujevitši-nimelise Leningradi Side Elektrotehnika Instituudi. 1980. aastast töötas Leningradis spordiühingu alpinismiinstruktorina.
Alpinismiga hakkas Balõberdin tegelema 1969. aastal.
1982. aastal võttis ta osa Jevgeni Tamme juhitud Esimesest Nõukogude Himaalaja ekspeditsioonist ja tõusis Džomolungma (8848 m) tippu (seongus Eduard Mõslovskiga). Teist korda ronis ta Everesti tippu 1991. aastal Peterburi grupi juhina.
Balõberdin oli esimene alpinist, kes tõusis talvisel perioodil Kommunismi (1986) ja Lenini (1988) tippu.
1989. aastal võttis osa Teisest Nõukogude Himaalaja ekspeditsioonist. Selle käigus tõusis ta lisaks Kanchenjunga peatipule (8586 m) veel selle mäe kolme alamtippu.
1992. aastal toimunud Venemaa-USA Himaalaja mägiekspeditsioonil tõusis Balõberdin K2 (8611 m) tippu ja sai esimeseks Venemaa alpinistiks, kes on tõusnud maailma kolme kõrgema mäe tippu.
Ta hukkus liiklusõnnetuses Peterburis.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1982 – NSV Liidu teeneline meistersportlane
- 1982 – Lenini orden
- 1987 – aunimetus "Lumeleopard""