K2

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
K2
K2 suvel
K2 suvel
Kõrgus 8611 m
Asukoht Aasia (Hiina/Pakistan)
Ahelik, mäestik Karakoram
Esmavallutamine 31. juuli 1954
Koordinaadid 35° 52′ 57″ N, 76° 30′ 48″ E
K2 (Hiina)
K2

K2 (ka Godwin Austeni mägi ja Chhogori) on mägi Aasias Karakoramis Hiina ja Pakistani piiril, viimase kõrgeim tipp, maailmas Džomolungma järel teine.

Asub raskesti ligipääsetavas ja inimeluks kõlbmatus paikkonnas. Orgudest pole teda näha, sest teda varjavad ümbritsevad madalamad tipud.

Kõrgus 8611 meetrit.

6. märtsil 1987 teatasid uudisteagentuurid, et tehissateliidi abil tehtud K2 mäetipu mõõdistused näitasid, et K2 kõrgus jääb vahemikku 8858–8908 m. See aga tähendas, et tegemist on kõrgeima mäega maailmas. Uurimisgruppi juhtis USA astronoom George Wallerstein. 13. augustil lükkasid Hiina topograafid need mõõdistustulemused ümber. Nad said kordusmõõtmisel Džomolungma kõrguseks 8848 ja K2 kõrguseks 8611 m.[1][2]

Tõusud K2 tippu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimestena tõusid K2 tippu 1954. aastal Itaalia ekspeditsiooni liikmed Lino Lacedelli ja Achille Compagnoni. Alles 1977. aastal õnnestus Jaapani ekspeditsioonil korrata itaallaste saavutust. Tippu jõudis seongupaar Ichiro Yoshizawa ja pakistanlane Ashraf Aman. Ekspeditsiooni oli kaasatud 1500 kohalikku pakistanlastest pakikandjat. 1978. aastal käis tipus neli ameeriklast. 1979. aastal tõusis tippu tolle aja edukaim alpinist Reinhold Messner, kelle jaoks oli see viies tipputõus kaheksatuhandelisele (rohkem kui kellelgi teisel).

Naisalpinistidest jõudis esimesena K2 tippu 1986. aastal poolatar Wanda Rutkiewicz. Venemaa ja Ukraina alpinistid tõusid esmakordselt tippu 1992. aastal. Tuntuim USA alpinist Ed Viesturs käis tipus 1992. aastal, Soome tuntuim alpinist Veikka Gustafsson 1994. aastal. Vene päritolu tippalpinistid Anatoli Bukrejev ja Deniss Urubko ronisid tippu vastavalt 1993. aastal ja 2007. aastal. 2012. aastal juhtis edukalt lõppenud rahvusvahelist ekspeditsiooni K2-le noor šerpa alpinist Chhang Dawa Sherpa. 2014. aastal korraldas ameerika mägigiid Garrett Madison ajaloo esimese kommertsekspeditsiooni K2 tippu[3].

Ohvriterikkaim päev mäe K2 ajaloos oli 1. august 2008, mil hukkus 11 alpinisti rahvusvahelisest ekspeditsioonist. Õnnetuse põhjustas murduv jääkamakas, mis kiskus lahti 8200 meetri kõrgusel, järsul Pudelikaela-nimelisele nõlvale pandud turvaköied[4].

Esimese eestlasena, tõenäoliselt ka esimese baltlasena, tõusis Andras Kaasik K2 tippu (2018). Jaan Künnapi foto

K2 tipputõusude ajaloos kõige edukam hooaeg oli 2018. aastal, kui ainuüksi kahe järjestikuse juulipäeva jooksul käis tipus 63 mägironijat. 21. juulil tõusis tippu 31 ja 22. juulil 32 alpinisti (teiste seas Eesti alpinist Andras Kaasik[5]). Esimese alpinistina maailmas laskus K2 tipult baaslaagrisse suuskadel 22. juulil poola alpinist Andrzej Bargiel.[6][7] Pärast seda on tipuskäijate koguarv tõusnud 466-ni[7].

2015. aasta seisuga on K2 tippu jõudmiseks läbitud 10 erineval marsruudil.

Baltimaade alpinistide tipputõusud[muuda | muuda lähteteksti]

Alpinistid, kes tõusnud Džomolungma ja K2 tippu[muuda | muuda lähteteksti]

Reinhold Messner, esimene, kes tõusis kahe kõrgema mäe tippu. Jaan Künnapi foto

Neid alpiniste, kes on tõunud maailma kahe kõrgema mäe (Džomolungma ja K2) tippu, on umbes 200 inimest (2018. aasta juuli seisuga).[8] Nende seas Eesti alpinist Andras Kaasik (2018).

Esimene, kes käis mõlemas tipus oli Reinhold Messner (Everest, 1978; K2, 1979). Järgmisel aastal sai sellega hakkama jaapanlane Tsuneo Shigehiro (1980) ning 1983. aastal lisandusid nimekirja ameeriklane Louis Reichardt ja kolm jaapanlast. 9. alpinistina tõusis mõlema mäe tippu poolatar Wanda Rutkiewicz (1986). 2010. aasta mai seisuga oli prestiižses nimekirjas 148 mägironijat.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]