Vitellius

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vitellius
Aulus Vitellius (MRABASF Matritum) 01.jpg
Abikaasa(d) Galeria Fundana

Vitellius (Aulus Vitellius Germanicus Augustus Imperator; sünninimi Aulus Vitellius; 7. september 12 või 24. september 1520. detsember või 22. detsember 69) oli Vana-Rooma keiser 18. juulist 66 kuni surmani. Ta oli viimane kolmest keiser Nero järel lühikest aega valitsenud keisritest.

Vitellius isa oli Lucius Vitelliuse, kes oli tsensor ja ühtlasi keiser Claudiuse kolleeg ajal, mil viimane pidas sama ametit. Lucius Vitellius oli ka kolmel korral konsul. [1]

Aulus Vitellius sai konsuliks 48. aastal ning oli Aafrika prokonsul aastast 61. Värskelt keisriks saanud Galba määras vitelliuse Alam-Germaania valitsejaks 68. aastal. [1]

Aulus Vitellius oli nii Caligula, Claudiuse kui ka Nero sõber.

Germaania väed polnud hästi meelestatud keiser Galba suhtes. Oma suuremeelsuse ja helduse tõttu võitis Vitellius väed ilma suurema vaevata enda poole. 2. jaanuaril 69. aastal kuulutasid tema mehed Vitelliuse keisriks Colonia Agrippinensises ning peagi asusid teda toetama ka Ülem-Germaania, Hispaania, Gallia ja Britannia väeosad. Seejärel suundus ta oma vägedega Itaalia suunas. Vahepeal mõrvati keiser Galba ja Vitelliuse väed võitlesid Galba järglase, Otho vägedega Bedriacumis. Vitelliuse väed purustasid Otho omad ning viimane sooritas 16. aprillil 69 enesetapu.[1]

Järgnevalt tunnustas senat Vitelliust keisrina ning ta sisenes juulis 69 Rooma. Roomasse saabudes ohverdas ta keiser Nerole. Loomuliku käiguna asendas ta senised pretoriaanid endale ustavate meestega. Vitellius ei võtnud midagi ette, et võita poolehoidu Otho meestelt ega ka ülejäänud väeosadelt teistest impeeriumi piirkondadest. 1. juulil 69 kuulutati Vespasianus keisriks ning väed Balkani provintsidest võtsid Marcus Antonius Primuse juhtimisel suuna Itaaliasse. Oktoobris purustati Vitelliuse väed II Bedriacumi lahingus. Vespasianuse vend Flavius Sabinus veenis seejärel Vitelliust troonist loobuma. Rooma linna rahvas liitus Vitelliuse vägedega ning Flavus Sabinust jälitati Kapitooliumini. 20. detsembril 69 sisenesid Vespasianuse väed Rooma ning Vitellius arreteeriti.[1]

Kui Vespasianus jõudis Rooma, viidi Vitellius Foorumile, kus teda pilgati ja loobiti väljaheidetega. Seejärel piinati Vitelllius Gemonia treppidel surnuks ning laip visati Tiberi jõkke.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Otho
Vana-Rooma keiser
69
Järgnev:
Vespasianus
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Badian, E.. "Aulus Vitellius". Britannica, 1. jaanuar 2021. Vaadatud 08.06.2021.