Virve Roost

Allikas: Vikipeedia

Virve Roost (sündinud 17. augustil 1933 Tallinnas) on Eesti bioloog ja iluaiandusteadlane.[1]. Pärast kaht ülikoolijärgset aastat õpetajana töötas ta kogu elu Tallinna Botaanikaaias. 

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Virve Roost sündis 17. augustil 1933. Ta lõpetas 1947. aastal Reegoldi 7-klassilise kooli, 1951. aastal Viljandi I keskkooli ja 1956. aastal Tartu ülikooli bioloogiaosakonna (cum laude).

Pärast ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Vasalemma keskkoolis bioloogia- ja keemiaõpetajana. 1958. aastal asus tööle Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia instituudi dekoratiivaianduse sektorisse, mille baasil 1961. aastal asutati Tallinna botaanikaaed. Seal teostas end oma tööelu lõpuni, tegi läbi ametiredeli kõik astmed aednikust troopilise ja subtroopilise floora sektori juhatajani. Vastutavalt positsioonilt taandus omal soovil 1993. aastal. Pärast seda töötas mõned aastad kasvuhoones aednikuna, seejärel korrastas lepingulise töötajana Tallinna botaanikaaia mustvalgete fotode rikkaliku kogu (identifitseeris persoone) ja skaneeris arvutisse botaanikaaia slaidikogu.

Oma elutööks peab kasvuhoonetaimede kollektsiooni komplekteerimist (ca 2000 taksonit) ja esimese ekspositsiooni kujundamist. Teaduslik töö oli seotud eelkõige orhideedega, sel alal kaitses 1979. aastal edukalt kandidaadikraadi (praeguses mõistes PhD). Esines mitmel ülemaailmsel ja Euroopa orhideekonverentsil, korraldas Tallinnas 1980. aastal esimese Nõukogude Liidu orhideekonverentsi. Avaldas artikleid Euroopa ja Ameerika orhideeajakirjades.

On olnud aktiivne oma eriala propageerija, kirjutanud üle 100 aimeartikli, esinenud palju kordi raadios ja televisioonis ning avaldanud populaarteaduslikke raamatuid.

Võõrkeeltest valdab vene, soome, saksa ja inglise keelt.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: troopiliste orhideede kasvatamine katmikalal, toalillekasvatus. Tema juhendamisel loodi Tallinna Botaanikaaias üks Baltimaade rikkalikumaid kasvuhoonetaimede kollektsioone (u 2000 taksonit) ja kujundati ekspositsioon. Üle 100 aimekirjutise.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Originaalteosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toalilled, Valgus 1973
  • Toalilled, Valgus 1980, eelmise täiendatud trükk
  • Toalilled, Varrak 1992
  • Toalill, Maalehe Raamat 1995 (koos kaasautoritega)
  • 33 moodsat toataime, Valgus 2000
  • Legende ja pärimusi lilledest, Maalehe Raamat 1997, 2001
  • Orhideed, taimeriigi juveelid, Maalehe Raamat 2003, 2011
  • Toalilled: 101 rohelist sõpra, Maalehe Raamat, 2006
  • Toalilled, Tammerraamat 2014

Tõlkeraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wilfried Weustenfeld. Puud ja põõsad: müüdid, kultus, ravijõud. Maalehe Raamat 1998
  • Amanda Beales. Kõik roosidest. Maalehe Raamat 2000
  • Clay Perry. Imelised õied. Maalehe Raamat 2001
  • Liz Dobbs ja Sarah Wood. Teie aed uueks. Maalehe Raamat 2001
  • Andy Sturgeon. Potis. Toataimede stiilipiibel. Maalehe Raamat 2002
  • Stephanie Donaldson. Moodne aed. Konteineriaeniku käsiraamat. Maalehe Raamat 2002. Koos Jaan Mettikuga.
  • Andrea Rausch. Püsililleleksikon. Maalehe Raamat 2004
  • Andrea Rausch, Brigitte Lotz. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Raamat 2004
  • Karin Greiner, Angelika Weber. Toataimed. Varrak 2011. Koos Anne Saavastega

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.