Ville Vallgren

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Carl Wilhelm Vallgren (sünninimi Wallgren; 15. detsember 1855 Porvoo13. oktoober 1940 Helsingi) oli Soome skulptor.

Ville Vallgren jättis 16-aastaselt kooli pooleli ja otsustas arhitektiks õppida. Ta alustaski õpinguid Helsingi polütehnikumis 1872. aastal. Peagi hakkas teda aga skulptuur rohkem huvitama ning aastal 1877 siirdus ta oma sõbra Albert Edelfelti soovitusel õpinguid jätkama Pariisi. Aastal 1902 sai ta Prantsusmaa kodakondsuse. Pariisis elades osales ta alates 1892. aastast regulaarselt ka Soome kunstinäitustel. Ta elas Pariisis kuni 1913. aastani, mil tema teine abielu purunes; seejärel kolis tagasi Soome. Ville Vallgren abiellus Soomes ka kolmandat korda, kuid järeltulijaid tal ei sündinud.

Aastal 1889 sai ta oma kollektsiooni eest Pariisi maailmanäituse kuldmedali ning 1900. aasta näitusel Grand Prix'.

Aastatel 1913–1918 ja 19241927 oli ta Soome skulptorite liidu esimees. Aastal 1919 sai ta professori aunimetuse ning riikliku aastapensioni.

Ville Vallgreni tuntuim teos on 1908. aastal valminud merineitsit kujutav Havis Amanda Helsingis. Tuntumate skulptuuride hulgas on ka tema Albert Edelfelti, Sakari Topeliuse ja Aurora Karamzini kujud Helsingis ning kunstnikke kujutavad reljeefid Ateneumi fassaadil, Uno Cygnaeuse kuju Jyväskyläs, Torkkeli Knuutinpoika kuju Viiburis, vürst Barjatinski hauamonument Puškinis.

Pärast Soome naasmist tegi Ville Vallgren muu hulgas palju terrakotakujukesi ning asutas 1924. aastal ühenduse Terra-Cotta.

Ville Vallgren oli väga seltskondlik inimene ja populaarne võõrustaja. Tema sõprade hulgas olid teiste seas Akseli Gallen-Kallela, Eino Leino ja Kyösti Kallio. Ta tundis huvi aianduse vastu ning pidas lemmikloomadena sigu, kes tohtisid ka toas ringi joosta. Ta kirjutas ka raamatuid ja artikleid ning käis meelsasti erinevatel teemadel esinemas.

Aastal 1925 avati Porvoos Vallgreni muuseum.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]