Havis Amanda
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2026) |
Havis Amanda on purskkaevuga merineitsi kuju Helsingis. Kuju on üks tuntumaid Helsingi sümboleid ning üliõpilaste volbriöö kogunemiskoht.
Kuju valmistas 1906. aastal skulptor Ville Vallgren ning see püstitati Helsinki Kauppatorile 20. septembril 1908. Havis Amanda on viie meetri kõrgune juugendstiilis pronkskuju, mis kujutab merest tõusnud merineitsit toetumas neljale vett purskavale merilõvile. Eliel Saarise kujundatud bassein on valmistatud punasest graniidist.
Alasti naise kuju püstitamine tekitas esialgu oodatult palju pahameelt: naisõiguslaste meelest oli see kõlvatus, töölisliikumise arvates raiskamine ning rahvuslaste arvates ebasoomlaslik. Kuju oli harjumatu ka seetõttu, et tolleaegsed kujud avalikus linnaruumis kujutasid pigem kurguni kinninööbitud väärikaid härrasmehi.
Tänapäeval on Havis Amanda korduvalt valitud Helsingi kõige tähtsamaks ja kõige ilusamaks kunstiteoseks.
Kuju nime päritolu pole päris selge. Levinuima legendi järgi on see tulnud esialgsest rootsikeelsest nimest "Havets Amanda" ('mere Amanda'). Soomlased mugandasid selle nimeks Haaviston Manta ehk lihtsalt Manta. Vallgren ise nimetas kuju Merineitsiks ning see sümboliseeris tema jaoks Helsingi sündi merest.
Iga aasta 1. mail pesevad Helsingi üliõpilased Havis Amanda puhtaks ning panevad talle pähe eritellimusel valmistatud suure tekli. Esialgu roniti mööda kuju üles; 1990. aastal see aga keelati ning nüüd kasutatakse tõstukit.