Vikipeedia:Väljendusõpetus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti keele väljendusõpetus on õppeaine Tartu Ülikoolis 2019/20. õa sügissemestril.

Soovitav on koostada artikkel oma lõputööga seotud teemal. Kindlasti peab koostama erialase teksti. Millele keskendutakse tagasisides? Vt siit.

Ülesande mõte on neutraalse, täpse ja sisutiheda teksti koostamine allikate põhjal (vähemalt 3 allikat); otsida ja lugeda erialakirjandust lõputöö (ala)teemal: koondada, süstematiseerida, üldistada; harjutada kirjutamist akadeemilises / entsüklopeedilises stiilis.


Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti[muuda lähteteksti]

Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele:

  • Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda, või lisa lõpuks enda tekst olemasoleva artikli juurde.
  • Võid artikli ka osaliselt tõlkida muukeelsest Vikipeediast. Sel juhul peab kasutama samu viiteid, mis lähteartiklis, teistele Vikipeedia artiklitele ei viidata. Kui tahad kasutada oma artikli koostamisel muukeelset vikiartiklit, siis anna sellest õppejõule teada.
  • Artikli koostamisel on kasulik abiks võtta juhend ja tutvuda heade artiklitega, mis aitaksid mõista hea artikli koostamise põhimõtteid. Vaata näiteks artikleid andesiit ja hall nulg.
  • Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi).
  • Liigenda artikkel peatükkideks.
  • Viita alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist.
  • Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võivad tulla peatükid "Kirjandus" ja "Välislingid".
  • Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ja kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut (plagiaat ehk loomevargus on lubamatu). S.t kasuta omaenda sõnastust ning viita faktide päritolule, et nende paikapidavust oleks võimalik kontrollida.

Artikli mustandi loomine Vikipeediasse[muuda lähteteksti]

Kui tekstidokumenti kirjutatud mustand on saanud õppejõu poolt heakskiidu, siis vormista see Vikipeedias kasutaja liivakasti.


Siin on Vikipeedia artikli vormistamise õppevideo ja siin õppevideo mustanditeksti laadimisest Vikipeedia põhiruumi.

Tähtajad ja nõuded[muuda lähteteksti]

Artikli mustand tuleb kursuse Moodle'i lehel esitada hiljemalt 28. oktoobril. Sealt edasi kulub kuni nädal esmase tagasiside andmiseks. Seejuures tuleb arvestada kõiki laekunud kommentaare. Järgnevalt avaldage oma tekst Vikipeedia artiklina kasutaja liivakastis (vikiseminaris tegime selle koos läbi). Puhtandi esitamise tähtaeg on 2. detsember, mis tähendab, et sellest ajast alates vaatab õppejõud kasutaja liivakastis olevad tekstid üle. Seejärel annab õppejõud taas teada, millal võid teksti vormistada Vikipeedia põhiruumis ja töö ongi arvestatud. Korraliku teksti loomine nõuab palju aega. Arvesta sellega ja alusta varakult!

Koostatud artikkel peab olema pikkuselt vähemalt 6000 tähemärki (tühikutega). Tähemärkide arvu sisse ei lähe vormistus ja viited. Samas ei tohi unustada kvaliteeti. Tähemärkide arvu jälgimisest olulisem on artikli enda ülevaatlikkus.

Abi[muuda lähteteksti]

Siin on video, mis õpetab Vikipeedia artikli vormistamist ja siin on video, mis õpetab mustandi laadimist Vikipeedia põhiruumi.

Tekkinud küsimustele võib leida vastused juhendist. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid.

Sinu enda arutelulehekülg on hea koht Vikipeedia-teemaliste küsimuste esitamiseks. Siinse lehekülje arutellu on oodatud otseselt aine korraldust puudutavad päringud.

Arutelulehekülgedel palun allkirjasta oma kommentaar, kasutades nelja tildet (~~~~), et oleks näha, kes selle kommentaari kirjutas. Allkiri tekib nelja tilde kasutamisel automaatselt pärast lehe salvestamist.

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Valdkonnad[muuda lähteteksti]

Palun esita sobiva eriala all oma vikiartikli link.

Arvutitehnikabioloogiafüüsikageenitehnoloogiageograafiageoloogiakeemiakeskkondmaterjaliteadusökoloogia