Vikipeedia:Tõlketalgute juhend 2014

Allikas: Vikipeedia
Tõlketalgud 2014

2011 • 2012 • 2013 • 2014 • 2015 • 2016 • 2017

Millest alustada[muuda lähteteksti]

Kui ma ei ole Vikipeediale varem kaastööd teinud, aga soovin tõlketalgutest osa võtta, siis millest ma peaksin alustama?

Kõigepealt katsu endale selgeks teha, kuidas Vikipeedias artikleid kirjutatakse, kuidas nad üles ehitatakse ja kuidas kirjutajad omavahel suhtlevad. Selleks mine lehele Juhend:Sisukord, järgi sealseid linke ning võrdle loetut Vikipeedia tegelikkusega. Loe artikleid asjade kohta, mida sa tunned, ja proovi, kas sul õnnestub teha mõnes artiklis parandus või täiendus või koguni mõni artikkel luua.

Korraga tõlkida ja Vikipeedia kirjutamist õppida on raske, sellepärast pühenda esimene päev lihtsalt ringivaatamisele ja harjutamisele. Ja loo endale kasutajakonto ning määra oma eelistused.

Kui saad, siis tule 26. veebruaril kell 17.00 Tallinnasse Euroopa Liidu Majja (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) või 27. veebruaril kell 18.00 Tartusse Oskar Lutsu nimelisse linnaraamatukokku (Kompanii 3/5), kus toimub tõlketalgute avalik õppus.

Mida kujutab endast tõlkimine Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Eestikeelse Vikipeedia tegijate eesmärk on luua kvaliteetsed entsüklopeediaartiklid kõige kohta, millest inimkonnal on püsiväärtusega teadmisi, ning need omavahel tervikuks seostada. Selleks kasutatakse kõikvõimalikke usaldatavaid allikaid. Enamik selliseid allikaid on võõrkeelsed. Seetõttu hõlmab eestikeelse Vikipeedia tegemine võõrkeelse materjali kasutamist, mida võib nimetada tõlkimiseks.

Peale selle, tarbetekstide tõlkimine kujutab endast enamasti tööd kvaliteetse, oma otstarvet parimal viisil täitva teksti loomiseks. Selle juures ei ole oluline, kui suurel määral on eeskujuna kasutatud tõlgitavat teksti. Niisugune on ka Vikipeedia tegijate töö, nii et kogu seda tööd võib nimetada tõlkimiseks. Peale otsese tekstiloome hõlmab see näiteks teiste töö parandamist, täiendamist ja kommenteerimist, teiste parandustest ja märkidest õppimist ja oma seisukohtade kaitsmist. Ning samuti asja tegemist iseendale nii selgeks, et ei olda enam mitte milleski kindel (see on tõelise entsüklopedisti hingeseisund). Kõike seda tahavad tõlketalgud väärtustada ja õpetada.

Vikipeedia on paljukeelne, ja paljude teemade kohta on teistes keeltes juba koostatud väga head artiklid, mida saab eestikeelsete artiklite koostamisel eeskujuks võtta. Sellisele eeskuju võtmisele tõlketalgud keskenduvadki. Tegu pole lihtsalt teksti ülekandmisega ühest keelest teise, vaid teistes keeltes tehtu ärakasutamisega eestikeelsetes artiklites.

Mida tõlkida[muuda lähteteksti]

Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas. Lähteteksti valimine on tõlkija esimene otsus. Kuna talgute üks olulisemaid eesmärke on täiendada ja täiustada koolide ja ülikoolide õppetöös kasutatavat ning üldharivat materjali eestikeelses Vikipeedias, siis peaks teksti valik seda arvesse võtma.

Vikipeedia tekstid on kõikuva kvaliteediga. On väga häid artikleid, on ka päris viletsaid. On selge, et tõlkimiseks on mõtet võtta ainult kvaliteetseid artikleid. Esimestel talgutel osalejad pidid lähteteksti valima nende artiklite seast, mille kvaliteet ja teema olulisus on Vikipeedias esile tõstetud (Vikipeedia:Oluliste artiklite eeskujud). Nüüdseks aga oleme otsustanud artiklivaliku täiesti vabaks jätta, et iga osaleja saaks tõlkida just teda kõige enam huvitavat ja motiveerivat teksti. Lähteteksti sobivus talgute eesmärkidega ja sisuline kvaliteet on seetõttu üheks kriteeriumiks tõlke hindamisel.

Kuidas tõlkida[muuda lähteteksti]

Kui oled tõlgitava artikli välja valinud, siis kontrolli, kas samasisuline artikkel on eesti keeles juba olemas. Sellisel juhul täienda seda oma tõlkega ja muuda vastavalt vajadusele artikli ülesehitust. Kui on näha, et võõrkeelse vikipeedia tekst võrreldes meie artikliga midagi uut ja paremat ei sisalda, siis pole ka mõtet seda tõlkida.

Kui eestikeelset artiklit veel ei ole, siis saad selle hõlpsasti ise luua ja paigutada oma tõlke sinna. Tõlkimise käigus võib ühte artiklisse koondada materjali ka erineva lähtekeelega artiklitest.

Tõlketöö tegemisel tuleb meeles pidada, et Vikipeedias on artiklite redigeerimine lubatud kõikidele kasutajatele. Seega tuleb oma tõlget avalikustades arvestada sellega, et teised hakkavad seda täiendama ja toimetama. Keelatud ei ole suurema hulga tõlgitud materjali ühekorraga lisamine artiklisse, ent sageli on otstarbekam tõlkida artiklit osade kaupa, nii et tõlke valmimine on pidevalt jälgitav ja selles saavad osaleda ka teised kasutajad.

Ülevaate saamine ja ülesehituse paikapanemine[muuda lähteteksti]

Kui tõlgitav artikkel on mingil kujul juba eestikeelses Vikipeedias olemas, tuleb kõigepealt läbi lugeda olemasolev eestikeelne tekst ning seejärel artikkel, millest tõlkima hakkad. Nüüd võrdle mõlema artikli ülesehitust ja otsusta, kumb on parem ja kas veel parem oleks midagi kolmandat. Kui oled selle otsuse enda jaoks teinud ning selle elluviimine nõuab artikli ülesehituse muutmist, dokumenteeri see otsus artikli arutelulehel, et teistel oleks võimalik seda kommenteerida.

Ülesehitus peaks olema niisugune, et allpool olevast arusaamiseks vajalikud teadmised oleksid esitatud ülalpool. Lugejal ei tohiks tekkida hädavajadust lugeda artiklit kaks korda, et selle sisust üldse aru saada.

Samuti tuleks üksteisest sõltumatud teadmisteplokid esitada rinnastatud moodulitena (alajaotustena), nii et lugejal oleks alapealkirjade järgi näha, mille ta võib lugemisel vahele jätta. Tagada tuleks muidugi ka sisu täpne vastavus alapealkirjadele, mis on sisu tõhusa leitavuse eeldus.

Artikli alguses võib olla lühike kokkuvõte kõigest tähtsamast. Vajadus selle järele on seda suurem, mida pikem on artikkel. Päris alguses peab kindlasti olema definitsioon (isiku puhul sünni- ja surmakoht ja -aeg, päritolu ja tegevusala, koha puhul koha liik ja asukoht).

Sisu kontrollimine[muuda lähteteksti]

Põhimõtteliselt tuleks tõlkimisel kogu sisu kontrollida, kuid Vikipeedias ei panda seda ülesannet ühe tõlkija õlule. Ideaalis on Vikipeedia artikli kogu sisu varustatud viidetega. Kui tõlgitavas tekstis on viide olemas, saab eestikeelses Vikipeedias kasutada sedasama viidet. Võimaluse korral lihtsustatagu viite ehitust. Lõppkokkuvõttes tuleb siiski kontrollida, kas viidatav allikas on olemas ja kas ta väidab seda, mida ta on pandud kinnitama. Samuti tuleb ideaalis kontrollida, kas öeldut kinnitavad ka teised allikad või räägivad allikad üksteisele vastu.

Viiteid võib ka lisada ja olemasolevaid välja jätta. Kui allikad on muus suhtes võrdväärsed, tuleks eelistada usaldusväärsemaid, teemale tervenisti pühendatud, kättesaadavamaid ning eestikeelseid või muud eesti lugejatele tuntumat keelt kasutavaid allikaid. Kui tõlgitavas artiklis on kahtlust äratavaid või üksteisele vasturääkivaid väiteid või on eri lähteartiklite väited omavahel vastuolus, tuleb kindlasti püüda täiendavate allikate abiga probleem lahendada. Vajaduse korral tuleb teisi tegijaid appi kutsuda, nagu iga muugi probleemi puhul, mille lahendamine endale üle jõu käib.