Viisjaagu järv
| Viisjaagu järv | |
|---|---|
 Viisjaagu järv | |
| Valgla maad | Eesti |
| Pindala | 23 ha |
| Pikkus | 750 m |
| Laius | 450 m |
| Keskmine sügavus | 7,4 m |
| Suurim sügavus | 13 m |
| Maht | 1702 tuh. m3 |
| Kõrgus merepinnast | 34,7 m |
| Koordinaadid | 58° 15′ 45″ N, 26° 26′ 1″ E |
Viisjaagu järv asub Tartumaal Elva vallas Vellavere külas, ning on Eesti suurim eravalduses olev veekogu.
Järv paikneb Kagu-Eesti lavamaal, Elva orundi keskosas. Järvest poole kilomeetri kaugusel asub Vissi järv ja 2,5 km põhja pool asub Karijärv. Viisjaagu järve ühendab Vissi järvega kanal.
Järv on ovaalse kujuga. Kaldad on lausad, lääne pool järsemad. Järvele on moodustatud Viisjaagu järve hoiuala[1].
Taimeliikide arvu poolest on järv keskmine: esineb 16 liiki makrofüüte.
Kaladest domineerib latikas, vähem on särge, ahvenat, hauge, viidikat, roosärge, linaskit, kiiska, lutsu ja angerjat, püütud on ka kokre.
1935. aastal kinkis Eesti riik poole järvest Tartu Ülikooli rektorile professor Hendrik Koppelile. Hiljem ostis professor juurde teise poole järvest, maad ja teisegi järve[2]. Praegu kuulub järv professor Koppeli järeltulijatele.
-
Viisjaagu järv juulis
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. august 2014. Vaadatud 22. augustil 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Minister Reiljani eriluba viis seaduserikkumiseni Eesti Päevaleht, 9. juuli 1998