Karijärv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Karijärvest Elva vallas; samanimelise järve kohta Võrumaal Rõuge vallas vaata artiklit Viitina Karijärv.

Karijärv
Keeri-Karijärve LKA Karijärve ääres.JPG
Valgla maad Eesti
Sissevool Külaoja, Taavitse oja
Väljavool Kõia oja
Pindala 86 ha
Keskmine sügavus 5,7 m
Suurim sügavus 14,5 m
Kõrgus merepinnast 32,7 m
Koordinaadid 58° 18′ 0″ N, 26° 25′ 0″ E
Karijärv (Eesti)
Karijärv

Karijärv on järv Elva vallas Tartumaal, ulatuslikus Elva (Ulila) orundi lääneosas (2 km Keeri järvest edelas). Järv on tekkinud pärast Suur-Võrtsjärve taandumist. Karijärv kuulub Keeri-Karijärve looduskaitseala koosseisu.

Järve (86 ha, suurim sügavus 14,5 m) vesi on kollakasroheline ja 3,5 m ulatuses läbipaistev. Kaldad on enamasti allikaterohked ja mudased, leidub ka liivakallast. Veepiiril kasvab tihe kõrkjastik, supluskohad asuvad metsasel ida-, kohati ka edelakaldal. Järv on kraavi abil ühenduses Asema järvega, väljavool toimub paari kilomeetri pikkuse jõe kaudu Keeri järve. Kevadel on Karijärv koos Külaaseme ja Keeri järve ning Elva jõega üks suur veteväli.

Järv on kalarikas (latikas, haug, ahven jt).

Karijärve-Suurekivil võib näha ümbruskonna suurimat rändrahnu – Suurekivi (ümbermõõt 16 m), Reinol suurt pärnapuud.

Rahvapärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Muistendi järgi olnud Karijärve kohal ennemuiste väike lombike, kuhu karjased ajanud karja jooma. Igaüks püüdnud oma loomad esimesena lombi juurde ajada, et need selgemat vett saaksid. Tüli lõpetamiseks sadanud maha suur järv, mis uppunud karja järgi saanudki oma nime.