Viimane pühapäev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Artur Goldi ja Jerzy Petersburgski orkester 1930. aastail.

"Viimane pühapäev" ("To ostatnia niedziela") on poola helilooja Jerzy Petersburgski tuntuim tango, mida tuntakse ka venekeelses versioonis nime all "Väsinud päike" ("Утомлённое солнце").

Armastajapaari lahkuminekut kujutavat kurvameelset laulu kutsuti ka "Suitsiiditangoks", mis tekitab segadust, kuna sagedamini tunti selle nime all Ungari helilooja Rezső Seressi 1933. aasta pala "Vége a világnak" (inglise keeles "Gloomy Sunday", seda esitasid nt Paul Robeson ja Billie Holiday).

Laulu poolakeelsed sõnad kirjutas 1935. aastal poola luuletaja Zenon Friedwald, venekeelsed Jossif Alvek. August Porgi sõnul[viide?] jõudis laul Nõukogude Liitu 1937. aastal ja plaadistati pealkirjaga "Lahkumine" ("Песня о юге"), kuid kasutati ka pealkirja "Vahtrailt langeb lehti" ("Листья падают с клёна"). Kokku valmis vene keeles kolm versiooni, millest ükski ei olnud otsene tõlge. Neist tuntuimaks kujunes "Väsinud päike" ("Утомлённое солнце", eesti keeles ka "Päikesest rammestunud"), mis andis nime lavastaja Nikita Mihhalkovi samanimelisele filmile. Filmi populaarsuse tõttu (muuhulgas võitis see 1995. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari) peetaksegi laulu sageli vene algupärandiks. Eesti keeles on Olev Vestman esitanud seda pealkirja all "Väsinud päike" (sõnad Heldur Jõgioja, salvestatud helikassetil "Linnatuled", 1994)[1]

Poola keeles on "Viimset pühapäeva" esitanud paljud lauljad, kuid tänini võib populaarseimaks pidada Mieczysław Foggi sõjaeelset versiooni. Poola laulja Adam Aston salvestas palast ka heebreakeelse versiooni "Viimane sabat". Läti viiuldaja Gidon Kremer kasutas Petersburski tangomotiivi oma teoses "El Sol Sueno (Hommage a Astor Piazzolla)".

"Viimane pühapäev" on leidnud kasutust mitmetes filmides. Tuntuimad neist on Andrzej Wajda "Kronika wypadków miłosnych" ("Armuseikluste kroonika", 1986), Andrei Mihhalkov-Kontšalovski "Siberiaad" (1979), Juri Noršteini multifilm "Сказка сказок" ("Muinasjutt muinasjuttudest", 1979), Steven Spielbergi "Schindleri nimekiri" (1993), Krzysztof Kieślowski "Kolm värvi: valge" (1994), Nikita Mihhalkovi "Päikesest rammestunud" (1994) ja .

Olev Vestmanni eestikeelne versioon "Väsinud päike" leidub ka kogumikplaatidel "Unelmate tango" (Tartu: LeHelMus, 2003) ja "Ansambel "Suveniir" teekaaslastega" (Laagri, Harjumaa: Estonian Artist Agency, 2011), kus muusika autorsus on ekslikult omistatud läti tangoheliloojale Oskar Strockile[2][3] ning helikassettidel "Suveniir 1994" (Tartu: Suveniir, 1994) ja "Kesk õitsvaid lilli" (Tartu: Suveniir, 1997), kus autorit ei ole märgitud[4][5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Linnatuled: laulab Olev Vestman" Tartu: Helijälg, p1994 (helikassett) kataloogis Ester (vaadatud 08.01.2018)
  2. "Unelmate tango" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)
  3. "Ansambel "Suveniir" teekaaslastega" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)
  4. "Suveniir 1994" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)
  5. "Kesk õitsvaid lilli: vanaaegsed viisid 1939" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]