Videoprojektor

Allikas: Vikipeedia

Videoprojektor ehk multimeediaprojektor ehk andmeprojektor (inglise keeles Video projector) on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsesüsteemi abil ekraanile. Videoprojektorit vaadeldakse tihti kui arvuti väljundseadet, mis ei tähenda aga, et projektor oskaks ainult arvuti töölaua pilti kuvada. Videoprojektoriga võib ühendada erinevaid seadmeid: arvutid, DVD-mängijad, videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne. Pildi projitseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust. Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides õppetöö visualiseerimisel, konverentsidel esitluste tegemisel, erinevatel üritustel videopildi edastamiseks ja ka kodudes kodukino funktsiooni täites.

BenQ MP515 DLP Videoprojektor eestvaates
BenQ MP515 DLP Videoprojektor taganttvaates

Projektsioonitehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Videoprojektorite tootmisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid, mis erinevad üksteisest põhiliselt light engine’i (LE) tööpõhimõtte poolest. Tänapäeval põhiliselt kasutatavad tehnoloogiad on järgmised:

  1. CRT- (inglise cathode ray tube) projektorite süsteem on vanim, mis on veel ka tänapäeval kasutuses. CRT-tehnoloogia põhineb elektronkiirendite tehnoloogial nagu ka kineskoop televiisorid ja kuvarid. CRT-tehnoloogia abil on võimalik projitseerida ekraanile väga hea kvaliteediga suure lahutusega pilti. Projektori puuduseks on enamasti: tema mõõtmed ja mass, vajab pimedat ruumi pildi näitamiseks kuna valgustugevus pole nii suur kui teist tüüpi projektoritel, väga kõrge hind tavakasutajale.
  2. LCD- (inglise liquid crystal display) projektori puhul formeeritakse projitseeritav kujutis ekraanile vedelkristallilise mikroekraani läbivalgustamise abil, kus iga element vastavalt vajadusele kas laseb valgust läbi või mitte. Seda tüüpi projektorites on kolm mikroekraani iga põhivärvuse (sinine, roheline, punane) jaoks. Projektori lambist saadav valgus jagatakse komponentideks ja suunatakse peeglite ning läätsede abil õigele mikroekraanile. Mikroekraanidel moodustatud kujutised liidetakse ja suunatakse läbi projektori objektiivi soovitud ekraanile. LCD-tehnoloogia on üks odavamaid ja levinumaid ning sellest tulenevalt leiavad nad ka väga suurt kasutust kodukinosüsteemides ja asutustes. Selle tehnoloogia põhipuuduseks on, et võib esineda väikseid visuaalseid probleeme, neist tuntuim on nn pixelation efekt – mille tulemusena kujutise servad paistavad sakilistena.
  3. DLP- (inglise digital light processing) projektorite tehnoloogia on välja töötanud firma Texas Instruments, ning DLP kui kaubamärk kuulubki talle. Projektoris on kasutuses üks kuni kolm DMD- (Digital Micromirror Device) ekraani. DMD-ekraan koosneb pisikestest alumiiniumpeeglitest, mida vastavalt vajadusele on võimalik panna asendisse sees või väljas. Igale sissetuleva videosignaali pikslile vastab üks peegel, ülearused peeglid viiakse asendisse väljas. Halltoonide saamiseks kasutatakse peeglite asendite kiiret vahetamist (tuhanded korrad sekundis). Inimese silm pole võimeline sellisel kiirusel heleda ja tumeda vahetumist eristama, seetõttu nähakse lõpptulemust hallina. Tekkiva halli heledust saab mõjutada määrates, kas peegel on vahetamiste ajal rohkem sees või väljas asendis. Projektorid, millel on vähem kui kolm DMD-elementi, kasutavad lisaks veel värviratast, millel on alati sinine, roheline ja punane osa. Uuematel projektoritel on lisatud ka teisi värviosi nagu kollane, helesinine või valge (läbipaistev). Mida rohkem erinevaid värve ja toone, seda paremini on pilt eristatav. Iga põhivärvi kujutis modelleeritakse järjestikuselt, kuid kuna värviratas pöörleb väga kiiresti, siis ei ole inimese silm suuteline eristama eraldi modelleeritud kujutisi vaid tajub kujutist ühtsena. Värviratta kasutusest projektoris tuleneb ka nn vikerkaare efekt (inglise rainbow effect).
  4. LCoS- (inglise liquid crystal on silicone) projektorid kasutavad mingil määral nii DLP- kui ka LCD-tehnoloogiat. Nagu LCD-projektorites nii ka LCoS-projektorites kasutatakse kolme mikroekraani kolme põhivärvuse jaoks. Valgus jaotatakse komponentvärvideks ja suunatakse igaüks ise mikroekraanile, misjärel põhivärvide kujutised kombineeritakse ja suunatakse ekraanile. LCoS-tehnoloogiast on veel ka variatsioone, näiteks:
    1. D-ILA (inglise direct-drive image light amplifier, mille töötas välja firma JVC oma projektorites kasutamiseks
    2. SXRD (inglise silicon X-tal reflective display), mille töötas välja firma Sony oma projektorites kasutamiseks
  5. LED- (inglise light emitting diode) projektorid kasutavad ühte eelnevalt nimetatud tehnoloogiatest pildi loomiseks, kuid erinevad teistest ainult selle poolest, et kasutavad valgusallikana LED-lampe. LED-lambi kasutamine annab eelise, et lampi ei ole tõenäoliselt vaja vahetada, kuna võrreldes projektoriga, on lambi eluiga enamasti tunduvalt suurem. Näiteks projektori Samsungi SP-F10M lamp peab vastu vähemalt 30 000 tundi, LCD- ja DLP-projektori lamp aga 2000–3000 tundi. Lisaks on LED-projektoritel ka väiksem voolutarve.
  6. LED- ja laserdioodhübriidsüsteem, mille töötas välja firma Casio. Projektoris kasutatakse valgusallikana valgusdioodide ja 445nm laserdioodide kooslust, samas kui pilditöötlust teeb DLP (DMD) kiip.

Vanad tehnoloogiad, mida tänapäeva enam ei kasutata[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eidophori projektorid, mis leiutati 1980. aastatel
  2. LIA (inglise light image amplifier)
  3. Schmidt-CRT-projektorid, mille leiutas firma Kloss Video
  4. Talaria projektorid, firma General Electric loodud suure saali projektorite bränd.

Projektorid turul[muuda | muuda lähteteksti]

Tüübilt kaks kõige populaarsemat projektorit on LCD- ja DLP-projektorid. Aasta 2008 seisuga moodustavad need koos üle 95% maailmas müüdud projektoritest. Mõlema tehnoloogia üldine turuosa on peaaegu võrdne, kõikudes kord ühe, kord teise projektoritüübi suunas. Samas kui vaadata konkreetseid valdkondi, tulevad tehnoloogia eelistused paremini välja, ulatudes kuni 60% suuruste turuosadeni. Kolmandal kohal on LCoS-projektorid, mis moodustavad vaevu 1% turust. [1] DLP edukäiku on näha Aasia turgudel, kus 2010. aasta esimesed kolm kvartalit on oldud juhtpositsioonil. [2]

Projektorite hinnad turul on väga varieeruvad, hinnad erinevad nii tehnoloogia kui ka tootva firma põhiselt.

Tehnoloogia Pildi formaat lahutusvõime Hind (suurusjärk alates) eurodes Hind (suurusjärk alates) kroonides
LCD 4:3 640 × 480 alates 150 alates 2350
LCD 4:3 800 × 600 alates 250 alates 3900
LCD 4:3 1024 × 768 alates 350 alates 5500
LCD 16:9 964 × 544 alates 600 alates 9400
LCD 16:9 1280 × 720 alates 500 alates 7850
LCD 16:9 1920 × 1080 alates 1000 alates 15 650
DLP 16:9 854 × 480 alates 300 alates 4700
DLP 4:3 800 × 600 alates 350 alates 5500
DLP 4:3 1024 × 768 alates 450 alates 7050
DLP 16:9 1280 × 720 alates 550 alates 8600
DLP 16:9 1920 × 1080 alates 750 alates 11 750

Olulised parameetrid projektori valimisel[muuda | muuda lähteteksti]

Hitachi S730 LCD-videoprojektori lamp
  1. Kaasaskantavus (inglise portability) – väga oluline parameeter projektori puhul, mis näitab kui lihtne (mõõtmed ja mass) on selle seadmega liikuda erinevatesse asukohtadesse, kui lihtne on seda projektorit paigaldada ja seadistada. Kaasaskantavus võimaldab ka hästi proovida millise suurusega ruumi, millisele kaugusele ekraanist, millise valgustusega ruumi jne sobib see projektor kõige paremini.
  2. Heledus (inglise brightness) – ilma piisava heleduseta paistab pilt udune isegi pimedas ruumis. Isegi kodukino jaoks ei ole hea valida projektorit, mille heledus on alla 1000 ANSI luumeni. Kuid ka sellise heledusega tuleb arvestada, et ruum peab olema pime. Selleks, et saavutada hea pilt ka valges ruumis peaks projektori heledus olema vähemalt 2000 ANSI luumenit. Koolide klassiruumidesse peaks olema enamasti parim variant heledusega 2500 ANSI luumenit. Sellisel juhul on pilt enam-vähem nähtav ka ilma akende ees olevate ruloodeta, kuid soovitatav on vähemalt esimestele akendele lasta paigaldada pimendavad rulood, et otsene päikesevalgus ei langeks otse ekraanile. Eestis tekkib liigse valguse probleem ilma ruloodeta tihti juba poolest märtsist, kuid kool kestab juuni alguseni, mille tõttu ilma ruloodeta ei ole otstarbekas projektorit klassiruumi paigaldada. Teine võimalus on osta suurema valgusvooga projektor, mis annab aga tunda rahakotil.
  3. Kontrastsus (inglise contrast ratio) – see parameeter on projektori juures oluline, kuna suurem kontrastsus täiendab heledust, mille tulemusega valge näeb välja valgem ja must mustem, sama kehtib ka teiste värvide kohta. Isegi kui projektoril on suur heledus, aga kontrastsus on väike, siis näeb pilt välja valastunud. Kontrastsuse puhul peetakse enamasti normaalseks suhet 1500:1 kuid väga heaks peetakse suhet 2000:1.
  4. Punktitihedus (inglise pixel density) – see parameeter on oluline ainult LCD- ja DLP-projektorite puhul, sest nende puhul sõltub sisemistest mikroekraanidest kui palju punkte ollakse suutelised kuvama, punktide arv vastab mikroekraanil olevatele plaatide arvule. Punktitiheduse vajadus sõltub aga projektori eesmärgist. Kui soovitakse vaadata HDTV formaadis videot, siis tuleb valida võimalikult suure punktitihedusega projektor. Punktitihedusest 1024x768 piisab täiesti DVD-formaadis video vaatamiseks.
  5. Mastaapsus (inglise scaling) – projektoril võib töötada mastaapsus kahte pidi, vähendades ja suurendades. Kui sisendsignaalile on vaja suuremat punktide arvu kui projektoril on siis projektor mahutab pildi väiksemale arvule punktidele. Osadel projektoritel toimib sama süsteem ka väiksema sisendpildi puhul kus pilt mahutatakse suuremale hulgale punktidele. Kui projektorile on sisse ehitatud hea mastaapsuse muundur, siis näeb pilt alati välja sile ja ühtlane ükskõik milline on sisendvideo. Mastaabimuundur ei tee video kvaliteeti paremaks kuid võimaldab seda kujutada nii hästi kui võimalik.
  6. Värviesitus (inglise color reproduction) – projektori juures oluline parameeter, kuid kõige raskem on öelda, milline värviesitus on hea, sest igaüks näeb värve natuke erinevalt. Värvuse puhul on oluline vaadata loomulikke värve ning värve pildi heledamates ja tumedamates piirkondades. Lisaks sellele saab kontrollida pildi stabiilsust, mis tähendab vaadata sama pilti erinevate sisendite vahendusel.
  7. Sisendid (inglise inputs) – samuti väga oluline parameeter projektori puhul, sest alati on vaja ette näha milliseid seadmeid soovitakse projektoriga ühendada. Enamus projektorid omavad VGA-sisendit arvutiga ühendamiseks, kuid lisaks sellele võib olla mõnikord vaja ka S-video või RCA-sisendeid analoogvideo esitamiseks. Võib vaja minna ka DVI- või HDMI-sisendit HDTV jaoks. Mõnikord võib olla ka vajadus mitme ühesuguse sisendi jaoks, näiteks kui on vaja ühendada kaks arvutit, peaks projektoril olema kaks VGA-sisendit. Kui aga on juhtunud, et teise sisendi vajadus tekib hiljem, on võimalik kasutada ka lisaseadmena video switche.
  8. Müratase – projektori paigutamisel oluline näitaja. Kui müra on suur, siis peab olema võimalik projektorit inimestest kaugemale paigutada, et müra ei segaks pildi jälgimist. Näiteks kodukinosüsteemi ehitamisel peaks olema müra väga väike, sest kodus on projektor enamasti filmi vaatajale väga lähedal ja segaks sellisel juhul heli nautimist. Kodukinosüsteemi puhul on piisavalt väikseks müratasemeks 30 dB. Osadel projektoritel on olemas ka vaikne režiim (inglise whisper mode), kus projektori ventilaator peaaegu müra ei teegi.
  9. Ekraan (inglise screen) – projektori pildi kvaliteet sõltub otseselt ka kasutatavast ekraanist. Kuigi kujutise võib lasta projitseerida ka lihtsalt seinale või paberilehele, kannatab sel juhul tuntavalt kujutatav pilt. Näiteks ekraanid, mille materjali pealispind on ruuduline, süvendavad projektori pildi sakilisuse efekti. Lisaks ekraani tüübile on hea teada, kui kaugel konkreetse projektori puhul peab ekraan asuma.
  10. Lambi eluea ja hinna suhe – projektori lamp on üks tähtsamaid projektori komponente ning tihti ka üks kallimaid, seetõttu on hea teada, kui kaua projektori lamp kestab ja kui palju läheb maksma uue soetamine. Tihti võib juhtuda, et samade parameetritega projektorite lampide hinna ja eluea suhe on väga erinev.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]