Vesivedelik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.[1]

Vesivedelik tekib ripskeha ripsjätketes ja tema funktsioonideks on silmaläätse ainevahetuse tagamine, sarvkesta ja klaaskeha toitmine. Vesivedeliku normaalne juurde- ja äravool tagavad normaalse silmasisese rõhu.[2]

Vesivedeliku biokeemiline koostis, kogused ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel täidab vesivedelik silmaläätse ees paiknevat kambrit.[3]

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Vesivedelik komplekteeritakse (sh filtreeritakse) verest. Tagakambrist valgub ta silmamuna-eeskambrisse ning imendub viker- ja sarvkesta vaheliste iridokorneaalnurkade ja Schlemmi kanali kaudu kõvakesta veenipõhimikku.[2]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel täidab vesivedelik nii sarvkesta ja vikerkesta vahelist eeskambrit kui ka vikerkesta ja silmaläätse vahelist tagakambrit.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 394, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. 2,0 2,1 Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 394,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.01.2014) (inglise keeles)
  4. Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 232, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]