Veena Räägel
Veena Räägel (28. märts 1934 Abja vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 27. märts 2002) oli eesti geoloog.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Veena Räägel oli talupidaja tütar.[1]
Lõpetas 1953 Suure-Jaani Keskkooli ja 1958 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia osakonna; geoloogiamagister (1993, TÜ), väitekiri "Eesti looduslike ehitusmaterjalide kasutamine ja edasised perspektiivid".
Töötas 1958–1963 Semipalatinski ja Altai geoloogilises ekspeditsioonis Kasahhi NSV-s geoloogia kaardistamisel ja maavarade otsimisel. 1963–2002 Eesti Geoloogiakeskuses mitmesugustel ametikohtadel (sh peageoloog ja maavarade osakonna juhataja).[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkonnad: maavarad kui looduslikud ehitusmaterjalid ning geoloogilis-majanduslikud hinnangud ja ehitusmaterjalide tööstuse arenguprobleemid.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Üle 10 teadustrükise.[1]
- Joosu savileiukoht ja devoni kivistised (kaasautor). // EL (1970) 12
- Estonian oil-shale (kaasautor). Tallinn 1991
- Estonian natural resources (kaasautor). Tallinn 1993
- Eesti maapõuerikkusi (kaasautor). Tallinn 1993
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1307
- Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.