Mine sisu juurde

Veebipõhine test

Allikas: Vikipeedia

Veebipõhised testid on internetis asuv tasuta või tasulise teenusena kasutatav küsimuste kogum, mis on teadmiste- või enesekontrolliks.

Testid on küsimustikud, mille täitmise järel kasutaja saab kohest tagasisidet testi sooritamise kohta. Veebipõhised testid on testid, mida on võimalik lahendada internetis. Veebipõhine test võib olla loodud veebis või arvutis.

Testimise esmane eesmärk on saada õppurite teadmiste kohta valiidset (valid), usaldusväärset (reliable) ja kasulikku (useful) informatsiooni saamine. [1]

Testide koostamiseks on erinevaid vahendeid. Enesekontrollitestide loomiseks mõeldud rakendused või keskkonnad võimaldavad õpetajal luua teste, õppijal testida oma teadmisi, antakse kohe automaatset tagasiside. Tulemusi ja vastuseid ei salvestada. Õpetaja õppija tulemusi ei näe (n HotPotatoesega arvutis tehtud ja veebi üleslaaditud testid).

Teist tüüpi süsteemid võimaldavad lisaks testide koostamisele veel ka testide tulemuste jälgimise vahendeid. Õppija vastused salvestatakse koos saavutatud tulemustega. Õpetaja saab kõigi oma õppijate vastustest ülevaate. Sellised vahendid võivad olla ühes süsteemis koos nagu on õpihaldussüsteemis või võivad vahendid olla ka eraldi (TATS testide koostamiseks ja PETS testide sooritamiseks).

Veebipõhised enesekontrolliteste ja harjutusi võimaldavad koostada paljud keskkonnad. Sageli on võimalik ühes keskkonnas koostatud testi vistutada teise keskkonda, näiteks LeMill õppematerjali sisse. [2]

Testide ja küsimuste puhul on olulised standardid. Küsimuste ja testide koostamist reguleerib IMS Question and Test Interoperability spetsifikatsioon (IMS QTI). "Standardeid järgivate vahendite puhul hoitakse küsimusi testidest eraldi. See võimaldab küsimusi taaskasutada – õpetaja saab valida küsimuste baasist sobivad küsimused ning panna neist kokku testi. Lihtsamate vahendite puhul, mis standardeid ei järgi, on küsimused testiga seotud." [2]

Küsimuste tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]

Küsimuste tüübid jagatakse tavaliselt kaheks: objektiivsed küsimused ja essee küsimused. Objektiivsed küsimused (objective item) – õpilane valib õige vastuse valikvastuste seast või vastab ühe-kahesõnalise vastusega. Küsimuste "objektiivsus" (vt nime) on antud juhul punktid, mis on määratud õige vastuse eest. Sama tulemuse saavad kõik niimoodi vastanud kasutajad. Essee küsimused (essay question) ehk vabavastuselist tüüpi küsimused võimaldavad õpilastel vastata küsimusele vabas vormis.[1]

Järgnevalt on esitatud 6 enamkasutatud küsimustüüpi. Igal keskkonnal on oma eripärad ja võimalused, mis võimaldavad luua ka teist tüüpi küsimusi (näiteks HotPotatoes'e ristsõnad). IMS QTI standardi 2.1 versioon eristab näiteks 16 erinevat küsimuse tüüpi [3]

Valikvastustega küsimused (multiple choise) koosnevad probleemist ja selle võimalikest lahendustest. Õigeid lahendusi võib olla üks või mitu. Ühe õige lahendusega küsimuse vastuse märkimiseks kasutatakse nn raadionuppu (radio button), mitme õige vastusega küsimuse puhul märkeruutu (checkbox).

Kõrvutamisülesanded (match või associate) koosnevad kahte tulpa paigutatud objektidest (sõna, pilt, arv, sümbol), Vastaja peab esimeses tulbas olevatele objektidele leidma vaste teises tulbas olevate objektide seast.

Alternatiivvastusega küsimused on küsimused, mille on kaks vastusevarianti. Õppija peab otsustama, kas esitatud väide on tõene või väär, õige või vale, jah või ei, korrektne või mittekorrektne jne.

Lühivastusega küsimused ja lõpetavad küsimused on vabavastuselist tüüpi küsimused, kus vastuseks võib olla süna, fraas, sümbol, number. Sisuliselt on mõlemad samad, aga esimene on esitatud küsimuse vormis, teise puhul on antud lause algus ja vastaja peab kirjutama lause lõpu.

Essee küsimused (extended text või mõnel pool ka essey box eeldavad vastajalt oma sõnadega küsimusele vastamist. Õppija esitab oma vastused, ideed, tõekspidamised, hinnangud vabas vormis. On nii kitsendatud kui ka laiendatud esseeküsimus. Kitsendatud vastusega esseküsimusi piiratakse vastuse pikkuse ja väga konkreetset vastust nõudva küsimusega.

Lünktekstid võivad olla valik- või lühivastustega. Teksti sees on lüngad, mille vastaja peab täitma. Valikvastustega teksti puhul on rippmenüüst võimalik valida üks õige vastus, mis sobib lünka. Lühivastustega tekstis tuleb õppijal sisestada keeleliselt õiges vormis sõna.

  1. 1,0 1,1 Ruul, Tea. 2008: "Testimine e-õppes" Loetud: 1.10.2013
  2. 2,0 2,1 Põldoja, Hans. "Arvutipõhised testid" Loetud 2.10.2013
  3. IMS Question and Test Interoperability Implementation Guide IMS QTI Standard

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Enesekontrolli teste ja harjutusi võimaldavad sisupakettide koostamise vahendid: