Vatsakeste virvendus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vatsakeste virvendus
Sünonüümid ventrikulaarne fibrillatsioon, vatsakeste fibrillatsioon
Ventricular fibrillation.png
Vatsakeste virvendus elektrokardiogrammil.
Valdkond kardioloogia
Sümptomid südame seiskumine koos teadvusekaotuse ja pulsi puudumisega.[1]
Põhjused Südame isheemiatõbi (sh Müokardi infarkt), südameklapihaigus, kardiomüopaatia, Brugada sündroom, Pika QT sündroom, koljusisene verejooks[1]
Diagnoosimeetod elektrokardiogramm[1]
Eristusdiagnoos Torsades de pointes[1]
Ravi Elustamine koos defibrillatsiooniga[2]
Prognoos Ellujäämistõenäosus: 17% (väljaspool haiglat), 46% (haiglas)[3][1]
Esinemissagedus umbes 10% inimestel, kelle süda seiskub[1]
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 I49.0
RHK-9 427.41
DiseasesDB 13798
MedlinePlus 007200

Vatsakeste virvendus ehk ventrikulaarne fibrillatsioon (VF) on südame rütmihäire, mille puhul südamevatsakesed värisevad korrapäraselt kokkutõmbumise asemel ning ei suuda seetõttu verd südamest edasi pumbata. Virvendus esineb tihti südameinfarkti ajal või vahetult pärast seda, mil verevaegusesse jäänud süda saadab vatsakestesse koordineerimatuid ja ülikiiresid elektrilisi impulsse.[4][5]

Lisaks südameinfarktile võib häiret põhjustada ka südamepuudulikkus, südameklapihaigus ja teised südame isheemiatõved.[4][1] Samuti võib põhjuseks olla madal kaaliumitase organismis ning osad ravimid ja geneetilised haigused, mis on seotud südame erutusjuhtesüsteemiga.[4]

Häire on eluohtlik, mistõttu vajab patsient kohest elustamist koos defibrileerimisega.[6] Lisaks võidakse kasutada epinefriini või amiodarooni.[1] Ellujäämistõenäosust häire esinemisel väljaspool haiglat on hinnatud 17%-le ning haiglas 46%-le.[3][1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Baldzizhar, A; Manuylova, E; Marchenko, R; Kryvalap, Y; Carey, MG (September 2016). "Ventricular Tachycardias: Characteristics and Management.". Critical Care Nursing Clinics of North America 28 (3): 317–29. PMID 27484660. doi:10.1016/j.cnc.2016.04.004. 
  2. Neumar, RW; Shuster, M; Callaway, CW; Gent, LM; Atkins, DL; Bhanji, F; Brooks, SC; de Caen, AR; Donnino, MW; Ferrer, JM; Kleinman, ME; Kronick, SL; Lavonas, EJ; Link, MS; Mancini, ME; Morrison, LJ; O'Connor, RE; Samson, RA; Schexnayder, SM; Singletary, EM; Sinz, EH; Travers, AH; Wyckoff, MH; Hazinski, MF (3. november 2015). "Part 1: Executive Summary: 2015 American Heart Association Guidelines Update for Cardiopulmonary Resuscitation and Emergency Cardiovascular Care.". Circulation 132 (18 Suppl 2): S315–67. PMID 26472989. doi:10.1161/cir.0000000000000252. "In the appendix" 
  3. 3,0 3,1 Berdowski, J; Berg, RA; Tijssen, JG; Koster, RW (November 2010). "Global incidences of out-of-hospital cardiac arrest and survival rates: Systematic review of 67 prospective studies.". Resuscitation 81 (11): 1479–87. PMID 20828914. doi:10.1016/j.resuscitation.2010.08.006. 
  4. 4,0 4,1 4,2 "Ventricular Fibrillation". Rochesteri Ülikooli meditsiinikeskus. Vaadatud 12. august 2021. Inglise keeles.
  5. "Vatsakestest pärit rütmihäired". Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamekeskus. Vaadatud 12. august 2021.
  6. Arvo Mesikepp. "Südame rütmihäire". kliink.ee. Vaadatud 12. august 2021.