Kodade virvendus
| Kodade virvendus | |
|---|---|
| Sünonüümid | kodade virvendusarütmia, absoluutne arütmia |
 | |
|
Kodade virvendus elektrokardiogrammil | |
| Eriala | kardioloogia |
| Sümptomid | puuduvad, südamepekslemine, peapööritus, nõrkus, valu rinnus[1] |
| Tüsistused | insult, südamepuudulikkus |
| Tavaline avaldumine | u 50-aastaselt ja hiljem[2] |
| Riskitegurid | vanus, suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, diabeet, uneapnoe, kilpnäärme talitlushäired |
| Diagnoosimeetod | pulsi mõõtmine, elektrokardiogramm |
| Ravi | elustiili muutmine, korrapärase siinusrütmi taastamine |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | I48.0 |
| RHK-9 | 427.31 |
| DiseasesDB | 1065 |
| MedlinePlus | 000184 |
| eMedicine | article/151066 |
| MeSH | D001281 |
Kodade virvendus (AF, AFib, A-fib), tuntud ka kui kodade virvendusarütmia (KVA), kodade fibrillatsioon ja absoluutne arütmia, on südame rütmihäire, mille korral tõmbuvad südamekojad kiiresti ja ebaregulaarselt kokku.[3]
Selle tervisehäire korral ei suuda südametööd juhtiv siinussõlm väljasaadetavaid elektriimpulsse ehk siinusrütmi koordineerida, mis paneb südamekojad korrapärase kokkutõmbumise asemel virvendama: kodade kokkutõmbed toimuvad ebaregulaarselt, ebaühtlase kiirusega ja omavahel kooskõlastamata.[4] Osalt kanduvad korrapäratud elektriimpulsid üle ka südamevatsakestele, pannes needki ebaregulaarselt kokku tõmbuma ning muutes pulsi ebaregulaarseks.[1] Kui tavaliselt lööb süda umbes 60–90 minutis, siis kodade virvendusarütmia ajal võib südame löögisagedus tõusta 140–180 või 150–300[5] korrani minutis.[1] KVA avaldub lühiajaliste episoodide ehk paroksüsmidena või püsiva kroonilise haigusena.[1]
See on üks sagedasemaid südame rütmihäireid, kusjuures selle esinemissagedus kasvab jätkuvalt.[6]
Tervisehäire põhiline riskitegur on kõrge vanus. Samas on oluliseks peetud ka elustiili (suitsetamine, alkoholism, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, stress) ning varasemaid kroonilisi haigusi, nagu kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, diabeet, uneapnoe ja kilpnäärme talitlushäired.[4] Sümptomid võivad puududa, kuid häire ajal võib esineda südamepekslemist, valu rinnus, peapööritust või nõrkust.[4]
Kodade virvendus ei ole iseenesest eluohtlik, kuid selle tüsistustena võivad tekkida insult ja südamepuudulikkus. Insuldi riski on kodade virvenduse diagnoosiga inimestel hinnatud tavalisest umbes viis korda suuremaks.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Remmel, Maali-Liina (dr) (12. oktoober 2016). "Kodade virvendusarütmia". Virtuaalkliinik.ee. Äripäev AS. Vaadatud 4. juuni 2023.
- ↑ Zoni-Berisso, Massimo; Lercari, Fabrizio; Carazza, Tiziana; Domenicucci, Stefano (2014). "Epidemiology of atrial fibrillation: European perspective". Clinical Epidemiology. 6: 213–220. DOI:10.2147/CLEP.S47385. PMC 4064952. PMID 24966695.
- ↑ "Kodade virvendusarütmia". Inimene.ee. Magnum AS. Vaadatud 4. juuni 2023.
- 1 2 3 4 "Kodade virvendusarütmia". Tartu Ülikooli Kliinikum. Vaadatud 4. juuni 2023.
- ↑ Mesikepp, Arvo. "Südame rütmihäire". Kliinik.ee. Confido. Vaadatud 4. juuni 2023.
- ↑ Munger, Thomas M.; Wu, Li-Qun; Shen, Win K. (2014). "Atrial fibrillation". Journal of Biomedical Research. 28 (1): 1–17. DOI:10.7555/JBR.28.20130191. PMC 3904170. PMID 24474959.