Vastseliina Vabadussõja mälestussammas

Allikas: Vikipeedia
Vastseliina Vabadussõja mälestussammas

Vastseliina Vabadussõja mälestussammas on Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina asulas asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.[1]

Mälestussammas kujutab endast kaheastmelisele alusele paigutatud pruunist graniidist risttahukat, mille otsas on pronksist valatud haavatud sõduri kuju. Mälestusmärgi kujundas Pallase kunstikooli kasvandik, skulptor Martin Saks. Samba poleeritud raudkivist risttahuka esiküljel on Vabadusristi kujutis ja pühendus: "Eesti vabaduse eest langenud kangelastele ja vägivalla ohvritele. Vastseliina kihelkond." Mälestussamba avamisel 18. oktoobril 1931 osales ligikaudu 3000 inimest.

Monument lõhuti ühel 1948. aasta augustiööl[1]. Samba kiviosale löödi peale uued kirjad ja pandi Teises maailmasõjas langenud Punaarmee sõdurite ühishauale. Nõukogude okupatsioonivägede sõdurid viisid pronkskuju Nursi lähistele ja tõukasid selle võssa. Seda nägi pealt võrulanna Anna Avara ja korraldas kuju päästmise. Rõuge valla Lauri küla talupidajad August Soe ja Rudolf Palu toimetasid pronkskuju hobusega öösel Lauri küla palu servale ja peitsid kartulihaua põhja.

Vastseliina haavatud sõduri pronkskuju kaevasid välja 8. juulil 1988 Rõuge Muinsuskaitse Seltsi mehed, kes otsisid oma vabadussammast. Kuju toimetati Vastseliina 12. juulil. Samba kivitahukas võeti punaväelaste ühishaualt maha ja taastati endised kirjad. 16. oktoobril 1989 avati parandatud originaalosadest kokku pandud sammas taas endises kohas.[2][3][1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ain Krillo, Jaak Pihlak, Mati Strauss ja René Viljat. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk 163–164
  2. Vastseliina valla koduleht
  3. "Vastseliina gümnaasiumi almanahh". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 19. jaanuaril 2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]