Vassili Moskvast
Kristuse pärast meeletu Vassili Moskvast (vene keeles Василий Блаженный, 'Vassili Õnnis'; sündinud detsembris 1468 Jelohhovos Moskva lähedal, surnud 1552 või 1557) on Venemaa pühak, kelle mälestuspäev on 2. augustil.
Vassili kuulub askeetide hulka, keda nimetati Kristuse pärast meeletuiks ja kelletaolisi oli eriti rohkelt just varauusaegsel Venemaal. Ikoonid tema kujutisega on väga levinud, eriti just Moskvas ja selle ümbruses. Teda kujutatakse sageli riieteta, käed palveks välja sirutatud, seismas ja pöördumas Kristuse poole.
Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Vassili sündis pärisorjade perekonnas 1468. aastal Jelohhovo Jumalaema Vladimiri pühakuju kiriku kandis. Algul oli ta kingsepa õpioiss ja läks 16-aastasena Moskvasse. Ta hakkas seal, tahtes abistada neid, kes elasid vaesuses, harrastama ekstsentrilist elustiili, varastades poodidest ja jagades vajalikku neile, kes kannatasid puudust, tahtes sellega häbistada jõukate kitsidust. Ta käis ringi alasti ja suurte ahelatega koormatuna. Ta sõitles Ivan Julma tolle hoolimatuse pärast kiriku suhtes. Liigub palju pärimust Vassili prohvetiandest.
Tema matustel teenis Moskva metropoliit Makari koos paljude vaimulikega. Vassili maeti tema palvel pärast surma endise Kolmainsuse kiriku kalmistule Jumalaema kaitsmise kiriku juures vallikraavi ääres. Ametlikult kanoniseeriti Vassili 1588. aastal. Kirikut on hiljem pühaku auks hakatud nimetama Vassili Blažennõi kirikuks.[1]