Töömesilane

Töömesilane on viljatu emasmesilane, kes teeb tarus kõik tööd. Tema ülesanne on nii vaklade toitmine, koristamine, pesa kaitsmine, mee valmistamine kui ka nektari korjamine. Töömesilane on mesilaspere suguvõimetu emane mesilane, kes areneb viljastatud munast [4]. Ta on mesilaspere kõige väiksem liige, kaaludes keskmiselt 90-100 mg ja olles 12-15 mm pikk. Suvel elab töömesilane 30-35 päeva, talvel kuni 8 kuud. Töömesilase ülesanded sõltuvad vanusest: noored hooldavad haudmeid ja mesilasema, vanemad koguvad nektarit ja õietolmu [5].

Töömesilasi on tarus olenevalt aastaajast 30 000 – 80 000 isendit. Töömesilased elavad korjeperioodil keskmiselt 35–45 päeva, talvel aga kuni 8 kuud. Töömesilane on lesest ja mesilasemast väiksem. Töömesilased arenevad viljastatud munadest. Hauet toidetakse kolm päeva ematoitepiimaga ja pärast seda hakatakse andma suira ja mee segu. Töömesilase areng munast kuni valmikuni kestab 21 päeva.

Kirjeldus

Töömesilase keha katab kõva kitiinkest. See kaitseb välismõjude eest ja on siseelundite kinnituskohaks. Mesilasel on kolm paari jalgu ja kaks paari kilejaid tiibu: eesmised on suuremad ja katavad tagumisi. Lennu ajal ühendab mesilane oma tiivad, kasutades tagatiibadel olevaid haagikesi. Tiivad liiguvad vertikaalses ja horisontaalses suunas [1]. Mesilastel on erinevad näärmed mis toodavat feromoone. Mesilased suhtlevad nende abil. Näiteks, astla lähedal paikneb Koševnikovi nääre toodab alarmferomooni.

Elutsükkel

Töömesilase eluiga suveperioodil on 30-35 päeva, talveperioodil - kuni 8 kuud [1]. Elutsükkel sõltub sööda kvaliteedist, korjemaa kaugusest ja viljakusest, pere suurusest ning lennupäevade arvust. Töömesilased arenevad viljastatud munadest tööliskannudes. Vahetult pärast koorumist on nad hallika tooniga ja liiguvad aeglaselt. Organismi tugevnedes ja näärmete arenedes saavutavad nad töövõime. Talvituma jäävad noored mesilased, kes on munetud pärast 15. juulit. Talvituvad töömesilased elavad 7-9 kuud ning surevad 1-1,5 kuud jooksul pärast puhastuslendu. Kevadel alustavad töömesilased taas korjet, kuid paljud hukkuvad selle käigus [1].

Ülesanded tarus

Esimestel elupäevadel puhastavad nad kärjekannud haudmejäänustest. Seejärel hakkavad nad toitma vastseid: vanemaid (4-6 päeva vanuseid) - mee ja mesileiva seguga, nooremaid (1-3 päeva vanuseid) - mesilaspiimaga. [1].

Töömesilaste tööjaotus muutub vanusega ning sõltub nende näärmete arengust. Põhiülesanneteks on:

Kärjekannude puhastamine
Vastsete toitmine
Kärjeehitus
Temperatuuri ja niiskuse reguleerimine
Nektari vastuvõtmine ja töötlemine
Õietolmu tihendamine
Pesa puhastamine ja valvamine
Kärjekannude poleerimine ja pragude tihendamine taruvaiguga.

Töö käigus teevad nad lühikesi väljalende orienteerumiseks ja pärasoole tühjendamiseks [1]. Kevadel on aktiivne korjeperiood, mil töömesilased toovad tarusse esimese nektari ja õietolmu [1][2].

Kommunikatsioon

Mesilased suhtlevad peamiselt feromoonide ja “tantsu” abil [1][3].

Feromoonid:

Feromoonid on keemilised signaalained, mida mesilased eritavad erinevates olukordades ning mõjutavad teiste mesilaste käitumist ja võimaldavad suhtlust kõigi mesilaste vahel. Näiteks noored töömesilased toodavad aktiivselt vaha, kuna nende vahanäärmed on arenenud, valvemesilased eritavad nõeldanäärmest häiresignaali, mis kutsub esile kaitsekäitumise [3]. Koševnikovi nääre toodab alarmferomooni, mis hoiatab ohu eest. Orienteerumiseks kasutatakse Nassonovi näärme feromooni, mis aitab mesitastel leida tee tarusse või toiduallikani.

“Tants”:

Lisaks keemilisele suhtlusele kasutavad mesilased ka liikumissignaale. Korjemesilased annavad tantsuga märku heast saagiallikast, mille asukohta teised mesilased määravad tundlate abil tantsijat puudutades. Samal ajal antakse ka edasi õitelt kogutud nektarit tarumesilastele. Tantsu käigus tekitatud helid võivad edastada ka hädaohu signaale [1].

Viited

Asten, A., Ess, M., Järva, J., Karise, R., Kilk, A., Linask, K., Lutsar, V., Naumanis, E., Naumanis, K., Pihl, P., Putku, M., Raudmets, A., Riis, M., Räis, H., Taal, A.,Taal, T., Vari, L. (2019) Tänapäeva Mesindus. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. 356 lk. https://mesinikeliit.ee/failid/kirjandus/tanapaeva_mesindus_2019.pdf (04.03.2025)
Liao, L., Wu, W., Berenbaum, M. R. (2017). Behavioral responses of honey bees (Apis mellifera) to natural and synthetic xenobiotics in food. – Scientific Reports. Nr 7. https://www.nature.com/articles/s41598-017-15066-5 (04.03.2025)
Bortolotti, L., Costa, C. (2014). Chapter 5. Chemical Communication in the Honey Bee Society/Neurobiology of Chemical Communication. Italy: Department of Molecular Medicine University of Padova. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK200983/?utm_source.com (03.03.2025)
Töömesilane. Dictionary of Estonian. [veebileht] [EKS] Dictionary of Estonian
Asten, A., Ess, M., Järva, J., Karise, R., Kilk, A., Linask, K., Lutsar, V., Naumanis, E., Naumanis, K., Pihl, P., Putku, M., Raudmets, A., Riis, M., Räis, H., Taal, A., Taal, T., Vari, L. (2019). Tänapäeva Mesindus Käsiraamat. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. 356 lk. tanapaeva_mesindus_2019.pdf