Mine sisu juurde

Kärjekann

Allikas: Vikipeedia
Omavahel ühendatud kärjekannud moodustavad kärje

Kärjekann on kärje õhukeseseinaline kuuetahuline vahakannuke mee või haudme tarvis.[1] See on peamiselt kasutuses kiletiivalistel, näiteks mesilastel.[2]

Silindri põhi on keskelt sügavam ja servast kõrgem. Omavahel ühendatud kärjekannusid nimetatakse kärjeks. Kärjed on kahepoolsed ja kärje kummagi poole kärjekannud on omavahel põhjapidi ühendatud. Seejuures on kärjekannude põhjad omavahel poole kannu laiuse võrra nihkes.

Mesilaste kärjekannud on mesilasvahast tehtud. Nende kärjekannusid on mitut liiki:

  • Töölise-kärjekannust kooruvad töömesilased ja sinna koguvad mesilased meelsasti ka mett.
  • Lese-kärjekannudest kooruvad lesed (ehk isasmesilased) ning sinna mesilased meelsasti mett ei kogu.
  • Vahe-kärjekannud on ebasümmeetrilised ning nendega on töölise-kannud ja lese-kannud omavahel ning omakorda kärjeraamiga ühendatud. Ka vahekannudesse koguvad mesilased mett.
  1. "Kärjekann". Sõnaveeb. 19. juuni 2025. Vaadatud 20. novembril 2025.
  2. "Kärg". Sõnaveeb. 24. september 2025. Vaadatud 20. novembril 2025.