Vares

Vares
	; Mustvares
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Alamselts	Laululinnud Passeri;
Infraselts	Corvida;
Sugukond	Vareslased Corvidae;
Perekond	Vares Corvus; Linnaeus, 1758

See artikkel räägib perekonnast; liigi kohta vaata artiklit Vares (liik); perekonnanime kohta vaata artiklit Vares (perekonnanimi)

Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.

Varesed elavad kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerika lõunaosas.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. Vareseliike on üle 60. Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamik on välja surnud inimtegevuse tagajärjel.

2012. aasta seisuga klassifitseeritakse varese perekond järgmisteks linnu liikideks^[1]:

Corvus albicollis – kaelusronk
Corvus albus – pugalronk
Corvus bennetti – kõnnuvares
Corvus brachyrhynchos – ameerika vares
Corvus capensis – aafrika künnivares
Corvus caurinus – loodevares
Corvus corax – ronk (kaaren)
Corvus cornix – hallvares
Corvus corone – mustvares
Corvus coronoides – halavares
Corvus crassirostris – etioopia ronk
Corvus cryptoleucus – asteegi ronk
Corvus culminatus
Corvus edithae – väike-kõrberonk
Corvus enca – salenokk-vares
Corvus florensis – florese vares
Corvus frugilegus – künnivares
Corvus fuscicapillus – pruunpea-vares
Corvus hawaiiensis – havai vares
Corvus imparatus – mehhiko vares
Corvus insularis – melaneesia vares
Corvus jamaicensis – jamaika vares
Corvus kubaryi – mariaani vares
Corvus leucognaphalus – haiti vares
Corvus levaillantii – džunglivares
Corvus macrorhynchos – suurnokk-vares
Corvus meeki – bougainville'i vares
Corvus mellori – eukalüptivares
Corvus minutus
Corvus moneduloides – hakk
Corvus nasicus – kuuba vares
Corvus orru – viljavares
Corvus ossifragus – kalavares
Corvus palmarum – palmivares
Corvus rhipidurus – lühisaba-ronk
Corvus ruficollis – kõrberonk
Corvus sinaloae – sinaloa vares
Corvus splendens – õuevares
Corvus tasmanicus – tasmaania vares
Corvus torquatus – kaelusvares
Corvus tristis – paapua vares
Corvus typicus – sulawesi vares
Corvus unicolor – banggai vares
Corvus validus – pikknokk-vares
Corvus violaceus – filipiini vares
Corvus woodfordi – valgenokk-vares

Eesti liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis elavad järgmised vareseliigid:

hakk (Corvus monedula)
künnivares (Corvus frugilegus)
hallvares (Corvus cornix)
ronk ehk kaaren (Corvus corax)

Fossiilsed varesed[muuda | muuda lähteteksti]

Vareslaste sugukonda kuuluva perekonna Miocorvus säilmeid on leitud Prantsusmaalt 17 miljoni aasta vanustest miotseeni kihtidest. See perekond on varestele lähedane. Veel pole teada, kas see perekond on vareste eellane või põhjustab sarnasusi konvergents.

Varese perekonda kuuluvate väljasurnud liikide säilmeid on leitud miotseeni ja pliotseeni piirilt.

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesena kirjeldas vareste perekonda Carl von Linné 1758. Tema kirjeldas perekonda küll mõnevõrra laiemana, arvates sinna ka näiteks haraka.

Tänapäeval ei eksisteeri head vareslaste jaotust alamperekondadesse. Üldiselt arvatakse, et samas maailmajaos elavad vareseliigid peaksid üksteisega lähemalt sugulased olema, mistõttu vareseid rühmitatakse maailmajagude järgi, aga eriti Austraalia ja Okeaania vareste kohta võib see oletus ekslik olla.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Elupaiga ja toidu suhtes pole varesed nõudlikud. Enamasti on nad segatoidulised ja kõigesööjad. Seetõttu on mitu vareseliiki hästi kohanenud inimtegevusega, elades linnades ja toitudes inimtegevuse jäätmetest. Talviti rändavad mitmed varesed linnadesse, kus näiteks hakk, hallvares ja künnivares moodustavad seltsinguid.

Mõistus[muuda | muuda lähteteksti]

Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud.

Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et need autorataste all puruneksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, kelle nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole.

Juba antiikajast, Aisopose valmidest peale on vareseid kujutatud nutikate lindudena, nii ka eesti rahvaloomingus.