Varbalaud

Allikas: Vikipeedia

Varbalaud, ka jalapiire (mitte segi ajada trepi varvaslauaga) on piirdeosa, mida kasutatakse ohutusabinõuna platvormidel, kus on kukkumisoht. Varbalaud kinnitatakse platvormi kõrgemale servale.[1] Varbalaudu valmistatakse metallist, puidust ja plastikust, olenevalt nende kasutusvaldkonnast.

Puidust varbalauaga telling

Varbalaua kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Varbalaud on oluline ehitusplatsil tööohutuse tagamiseks. Varbalauda kasutatakse kõrgtööde käigus platvormide, tellingute või kõrgemate struktuuride ümber, vältimaks esemete ja materjalide platvormilt alla kukkumist.

Varbalauda kasutatakse laudteedel olulise piirdena.[2] See takistab ratastoolidel, lapsevankritel ja ka laudteel liiklejatel üle ääre kukkumist.

Viilkatuse ehitusel kasutatakse varbalauda alla libisemise vältimiseks. Katuse serva tuleb paigaldada varbalaud või ohutusvõrk, kui katuse kalle on vähemalt 15 kraadi ning räästaserv kõrgem kui 2 meetrit. Kui katusetöö on lühiajaline ja töötaja julgestatakse ankurdatud ohutusvöö või -rakmetega, ei ole kaitsepiirete või ohutusvõrgu paigaldamine kohustuslik.[3]

Euroopa standard[muuda | muuda lähteteksti]

EVS-EN13374:2013+A1:2018 kohaselt on varbalaua minimaalne kõrgus igast punktist mõõdetuna 150 mm. Varbalaua ja platvormi vahe ei tohi olla suurem kui 20 mm. Mittetasapinnalistel platvormidel peavad platvormi ja varbalaua vahed olema võimalikult minimaalsed. Varbalaud peab igast suunast vastu pidama minimaalsele survele 200 N.[4] Tööandjatele ja ehitusettevõtetele on need nõuded kohustuslikud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tööinspektor: ohutuse arvelt viilima paneb laiskus". www.ehitusuudised.ee. 31. mai 2018. Vaadatud 28. märtsil 2024.
  2. "Bespoke Timber Structures". The Wild Deck Company (Briti inglise). Vaadatud 28. märtsil 2024.
  3. Avi, Indrek (2014). Tööohutus Ehitusplatsil (esimene trükk). Puffet Invest OÜ. Lk 18. ISBN 978-9949-9591-1-2.
  4. "EVS-EN 13374:2013+A1:2018". EVS. Vaadatud 28. märtsil 2024.