Laudtee
Laudtee on puidust plankudest ehitatud kõrgendatud jalgtee, kõnnitee või teerada, mis võimaldab jalakäijatel ületada märga, habrast või soist maad. Selliseid radu on kasutatud juba neoliitikumist alates.
Teadaolevalt vanim puitehitis leiti 2023. aastal Kalambo jõe kaldal, Tansaania ja Sambia piiril, ligi 500 000 aastat varem, Homo sapiensile eelneval perioodil, rajatud käsitööriistadega valmistatud puitehitis oli arvatavasti platvorm või laudtee.[1]
Laudteid kasutatakse põhiliselt sellistel loodusaladel, kus jalgsi käimine on kas raske või kus see tallamine rikuks õrna taimestikku - eeskätt siis raba, soo, rand ja niit. Laudteede osaks on ka trepid, mis võimaldavad järskudel nõlvadel liikuda ohtult ja ilma loodust kahjustamata.
Laudteed toimivad ökosüsteemide ja taimestike kaitse meetmena, sest nii ei tallata pinnast ja ei häirita veerežiimi. Mõnikord keelab kaitseala kaitse-eeskiri või matkraja kasutuskord liikumise väljaspool teid ja radasid, sel korral ongi laudtee ainus võimalus maastiku läbimiseks.
Laudteede ehitamise ja korrastamisega tegeleb Eestis peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Laudtee eelkäijaks võib pidada plankudest radasid, mida inimesed ehitasid juba noorema kiviaja (neoliitikum) ajal. Rajad olid enamasti ehitatud üksteise peale laotatud tammeplankudest. Struktuuri toetamiseks kasutati pärnast, saarest ja tammest valmistatud tugesid.
Ameerika Ühendriikide esimene laudtee nägi ilmavalgust 1870. aastal New Jersey osariigis Atlantic City linna rannas. Maha pandud laudtee eesmärk oli, et randa külastanud inimesed ei kannaks oma jalanõudega liiva edasi rongivagunitesse ja hotellidesse.[3]
Eesti esimene laudtee ehitati 1955. aastal Männikjärve rabasse. 21. sajandil on laudteede rajamine välja kujunenud puhkemajanduslikuks ja kaitsekorralduslikuks meetmeks. Laudteedega luuakse ühendus raskesti ligipääsetavatele aladele. Laudteede eesmärgiks võib olla ka sihtkaitsevõõnditele ja loodusreservaatidele juurdepääsu piiramine, et kaitsta sealset elustikku.[4]
Viru rabas valmis esimene laudtee 1977. aastal. Laudtee esimene katseeksemplaar paigutati otse pinnasele ning lagunes peale 6-7 aastat.[5]
Laudteed Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Osa uuematel ja taastatud laudteedel Eestis on ligipääs ka ratastooli ja lapsevankriga (Viru raba, Koprarada, Meenikunno matkarada) ning need on kaetud spetsiaalse metallist võrega, et märgade ilmade korral suurendada hõõrduvust ja vähendada libastumisohtu.
Populaarsemad laudteega kaetud matkarajad[muuda | muuda lähteteksti]
-
-
-
Oandu-Ikla matkatee Kakerdaja rabas -
Droonivideo Kakerdaja rabast ja laudteest
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Sample, Ian; editor, Ian Sample Science (20. september 2023). "'Oldest wooden structure' discovered on border of Zambia and Tanzania". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 21. septembril 2023.
{{uudiseviide}}: parameetris|perekonnanimi2=on üldnimi (juhend) - ↑ Kool, Kristi (18. detsember 2023). "Külastustaristu vastupidavust mõjutavad ilm ja tark planeerimine". RMK loodusblogi. Vaadatud 28. märtsil 2024.
- ↑ "Atlantic City's First Boardwalk - June, 1870". Vaadatud 05.05.2021.
- ↑ Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, E., Merivee, M., Soppe, A.,Tammekänd, I.,Tammekänd, J., Vilbaste, E. (2009). Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis Apricaria) elupaigasobivusele Nigula rabas. Lk 11.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Ülle Tamm (19.04.2017). "Viru rabas valmis esimene laudtee 40 aastat tagasi". Sõnumitooja. Vaadatud 04.05.2021.