Vankriredel
Vankriredel (saarte murdes ja läänemurdes kartsas) oli vankrikorvile tuginev redeli kujuga külgosa[1].
Tihedate pulkadega redelkorv võeti Kesk- ja Lääne-Euroopas kasutusele varakeskajal ning levis Eestis ilmselt pärast sakslaste vallutust.
Kruusa ja muu peenema materjali vedamiseks põimiti vankriredel vitstega läbi. Kui vankriredel oli hõredate pulkadega, kaeti selle sisekülg õhukeste laudade, peergude või puukoorega. Sõnnikuvedamisel kasutati lihtsamaid vankriredeleid või hoopis külglaudu (neid nimetati Harjumaal-Läänemaal sittlaad, Virumaal sittraam, Tartumaal sittlest).
20. sajandi keskel loobuti vankriredelite kasutamisest külglaudade kasuks[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 339