Peerg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Peerg, tuntud ka kui pird või piird (lõunaeesti murdes) ning piirg (saarte murdes ja läänemurdes), on pikk õhuke puulaast (männi- või kasepuidust), mida kasutati tulehakatuseks ja ajalooliselt ruumi valgustamiseks.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Peeruvalgustus oli Põhja-Euroopas tuntud juba esiajal. Kindlad andmed selle kohta pärinevad 11.-12. sajandi Soome ja Novgorodi aladelt. Peerge kasutati Eestis igapäevase valgustusvahendina 19. sajandi keskpaigani, mil neid asendas petrooleumilamp. Saartel taandusid peerud küünalde ja rasvalampide ees veelgi varem[1].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Peerge kisti kiiniga pisut üle meetri pikkustest hästi kuivatatud lõmmudest (lõhutud pakkudest) ning hoiti kimpudesse seotult rehetoas parsil või ahju juures peeruõrtel. Valgustamiseks asetati peerg tavaliselt rauast pilakusse, kaugemate toanurkade valgustamiseks kinnitati see aga pilakujala külge. Kui oli vaja minna teise ruumi, võeti peerg kätte või hammaste vahele[2].

Pilakus paiknevat peergu pidi aeg-ajalt nuuskama või niistama, s.o. söestunud osa ära murdma, misjärel see kukkus allpool olevasse veenõusse. Pilakutule eest kandsid hoolt vanemad lapsed või vanainimesed[3].

Üks kuiv männipird andis valgust umbes viis minutit, siis tuli süüdata uus[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 200
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 139
  3. Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 200
  4. Mänd Tabasalu looduspargi koduleht (vaadatud 20. veebruar 2012)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]