Valter Kruut

Allikas: Vikipeedia

Valter Kruut (sündinud 8. novembril 1932 Ida-Virumaal Kohtla vallas Valaste külas) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja humorist.

Ta sündis põllupidaja ja kaluri perekonnas neljanda lapsena.

Ühiskondlik-hariduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis aastatel 1940–1946 Valaste külakoolis, aastatel 1946–1951 Jõhvi I Keskkoolis, 1951–1953 Tallinna Polütehnilises Instituudis ning seejärel 1953–1958 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogia erialal.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ühe aasta eesti keele ja kirjanduse õpetajana Aakre 7-klassilises Koolis ning 17 aastat Tallinna 34. 7-klassilises (8-klassilises) Koolis.

Septembrist 1976 töötas Fr. Tuglase Majamuuseumi peavarahoidjana, kust läks pensionile 2008. aasta suvel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Olnud abielus lastearst Silvia Traadiga 29. aprillist 1958 kuni tema surmani 15. augustil 2014. Neil on kaks last.

Alates 1982. aastast on olnud suvehiidlane, 2021. aastast elab tütre juures ja on täieõiguslik Kärdla kodanik.

Vend Evald (06.12.1927) võeti 1944. aastal Saksa lennuväe abiteenistusse, sattus pärast sõda Ameerika Ühendriikidesse, töötas aastatel 1973–1991 Mount Pleasantis ülikoolilinna ja krahvkonna raamatukogude juhatajana. Temalt on ilmunud ingliskeelne luulekogu „Arrival and Departure“ ning eestikeelne kogu „Elu kui võrratu kangas“.

Tegevus kirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Luuletusi hakkas kirjutama juba kolmandast klassist alates, jätkas seda aktiivselt ka keskkoolis. Aastatel 1952–1955 avaldati trükiajakirjanduses veerandsada luuletust. TRÜ-s õppides võttis aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest.*

18-aastase pingelise õpetaja ametiaja jooksul ei tegelenud omaloominguga, kuid alates 1977. aastast on igal aastal valminud ühe raamatu käsikiri. 2000. aastaks oli olemas juba 23 käsikirja. Samal aastal hakkas neid ka trükis välja andma, algul isegi 2–3 raamatut aastas. Praeguseni on valminud ja trükiootel 20 raamatu käsikirjad.

Ilmunud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Valteri sulest on ilmunud nii täiskasvanute- kui ka lastekirjandust. Kogu senine looming on digiteeritud ka Rahvusraamatukogus ja sellega on võimalik kõigil tutvuda.

Täiskasvanutele on ilmunud:[muuda | muuda lähteteksti]

Lastele on ilmunud:[muuda | muuda lähteteksti]

Looming ajakirjades, ajalehtedes ja koguteostes[muuda | muuda lähteteksti]

Valter Kruudi loomingut on ilmunud väga paljudes ajakirjades, ajalehtedes ja koguteostes.

Koguteostes ilmunud luuletused ja jutud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Võitlev Sõna IV. ERK, Tallinn, 1957 (luuletused "Õhtu sinuga", "Tahaksin" ja "Nääripäeva hommik" (katkend poeemist „Kümme semestrit“)
  • Jutupaunik. Eesti Raamat, Tallinn, 1986 (jutud "Pea ja käsi", "Parem ja vasak", "Halb ja hea" ja "Plastmassist kuusk"; luuletused "Julgus", "Kummaline üks", "Ratas ja telliskivi", "Mammapoeg Mammastest" ja "Pagana lugu Paganamaal")
  • Emakeele ABC. IV klassi õpik. Koolibri, Tallinn, 1997 (jutud "Halb ja hea" ja "Parem ja vasak")
  • Väikeste laste suur veerimisraamat I. Steamark, Tallinn, 1999 (jutt "Parem ja vasak")
  • Kuldne kaseleht’ 98. Eesti Luuleliit, Tallinn (luuletus "Lahutus")
  • Luulekevad ’ 99. Eesti Luuleliit, Tallinn (luuletused "Eesti sõdur" ja "Klaassepa lugu")
  • Luulekevad 2001 (luuletused "Ajuvabas kotis" ja "Partei rentnik").
  • Raudla, Heiki. Edgari poja memuaarid. Põltsamaa, 2002 (epigrammid "Lahenduspartei" ja "Vabariik")
  • 40 parimat luuletust Eesti Luuleliidult. Eesti Luuleliit, Tallinn, 2004 (luuletus "Klaassepa lugu")
  • Eesti lastekirjanduse antoloogia. XIV köide. Steamark, Tallinn, 2004 (luuletused "Mardisandid" ja "Mammapoeg Mammastest"; jutt "Parem ja vasak")
  • Luulekevad 2006 (luuletus "Ei kommentaari")
  • Kuldne Kaseleht 2007. Eesti Luuleliit, Tallinn (luuletus "Maapealne torm")
  • Suhtleme eesti keeles – kõnearendusharjutused vene kooli 4.-5. klassile. Koostanud A. Tatarintseva, 2008 (jutt "Halb ja hea")
  • Eesti muinasjuttude ja -salmide kuldraamat. TEA, Tallinn, 2014 (luuletus "Pagana lugu Paganamaal")

Ajakirjades ilmunud luuletused ja jutud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pioneer (luuletus "Mardisandid", 1984, november)
  • Täheke (luuletus "Uljad tankistid", 1982, nr 2; jutt "Vaene rikas", 2001, nr 4; jutt "Ametite vahetus", 2003, nr 3; luuletus "Võluv röövel", 2003, nr 5; jutt "Pimeduse piinad", 2003, nr 8)
  • Pikker (Täna meid ei võlu enam. /Luuletus/. 2000, mai).
  • Pikker (Trikoloori all. /Luuletus/. 2000, mai.)
  • Pikker (Kevadromanss. /Luuletus/. 2000, mai.)
  • Pikker (Raske elu. /Luuletus/. 2000, juuni.)
  • Pikker (Kui sa tuled, too mull’ lolli. /Luuletus/. 2000, juuli.)
  • Pikker (Maksulaul. /Luuletus/. 2000, september.)
  • Pikker (Rikkus ja vara. /Luuletus/. 2000, september.)
  • Pikker (Lootmine. /Luuletus/. 2000, september.)
  • Pikker (Likvideerijad meerid. /Luuletus/. 2000, september.)
  • Pikker (Pettumus. /Luuletus/. 2000, november.)
  • Pikker (Ei saa mitte paike olla. /Luuletus/. 2001, juuni.)
  • Elukiri 2002, september (Kus sa oled? /Luuletus/.)
  • Elukiri 2002, september (Valge sirel. /Luuletus/.)
  • Elukiri 2002, september (Suvi. /Luuletus/.)
  • Elukiri 2002, september (Täiskuu paneb pilveräti suule. /Luuletus/.)
  • Elukiri 2002, september (Läksid luiged. /Luuletus/.)
  • Elukiri 2002, september (Meile ikka heldeks jäid. /Luuletus/.)

Ajalehtedes ilmunud luuletused ja jutud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hiiumaa. /Luuletused/. (Omavalitsus. Kuidas teokas naine valitseb. 14. V 2002.)
  • Hiiumaa. /Luuletused/. (Leinapäev. 15. V 2002.)
  • Hiiumaa. /Luuletused/. (Koolikell kutsub. 31. VIII 2004.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Viimane koolikell. 22. VI 2004.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Koolitee alustajale. 31. VIII 2004.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Kena päevaring. 1. X 2004.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Põllumees. 5. X 2004.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Isa käed. 12. XI 2004.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Kadriõhtul. 23. XI 2004.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Viinaori. Kuidas uppumissurmast eemale hoida. 7. I 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Vanuri vastlasõit. 11. II 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Sõbrapäeval. 15. II 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Lumelaulud. 22. II 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Äraolekupäev. Tuul tõi helbe aknale. Valge uni/.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Rängad taplused sust üle käinud. 26. II 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Meile ajaloost vaatavad vennad ja õed. 26. II 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Naistepäeval. 8. III 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Emakeel. 11. III 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Märtsiküüditatute mälestuseks. 22. III 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Rõõmsad munadepühad. 24. III 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Naljalaul. 1. IV 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Ema silmad. 6. V 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Võidupühal. 21. VI 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Jaaniõhtul. 21. VI 2005.)
  • Hiiu Leht. /Luuletused/ (Taas tarkust taga nõudma. 30. VIII 2005.)


Hiiu Leht. /Jutud/.

Mehed omavahel naistest. 29. VII 2004.

Abielulahutus eesti moodi. 21. VIII 2004.

Aina üllatused. 24. IX 2004.

Joosepi jooksud. 9. XI 2004.

Viisakusvisiidid. 11. XI 2004.

Pensionikõne. 28. I 2005.

Naelad ja kvaliteedimärgid. 26. II 2005.

Pilk teatrimaailma. 11. III 2005.

Kohaliku tähtsusega tüli. 13. V 2005.

Krambid. 10. VI 2005.

Valeühendus. 12. VIII 2005.

Uut mootorikütuse tootmises. 16. IX 2005.

Normaalsed hinded. 28. X 2005.

Uut meie rahvastiku iibes. 11. XI 2005.


Videvik. /Luuletused/.

Jõuluõhtu. 24. XII 2002.

Jõuluvalgus. 24. XII 2002.

Jõuluõhtul. 23. XII 2004.

Kajastus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nasta Pino „Aate ja aura kütkes“. /Elust ja loometeest./ Elukiri 2000, nr 9.
  • Julius Ürt „Kivisildniku kapsaaeda“ /Kruuti nimetatud luuleviljuriks, kellelt ilmunud aastail 2000–2003 13 vihku heakõlalist värssi./ Eesti Päevaleht 9.III 2004 ja Looming (Pirnipuu) 2004, nr 4.
  • Eve Annuk „Kirjutamise rõõmust amatöörkirjanduseni“. / Rõhutades P.E. Rummo mõtteid harrastuskirjandusest, kirjutab Annuk: „Neid teoseid harilikult ajalehtedes-ajakirjades ei retsenseerita. Kirjastanud on neid vähetuntud väikekirjastused või on autor nad ise välja andnud.“ Ta toob selle kinnituseks välja minu luuletuse „Võimuloss ja miljonpeldik“, mis ilmus juba kaks aastat varem. Kurioosum on see, et Annuki artikli kirjutamise aastal 2004 ilmus trükist ka 14-köiteline „Eesti lastekirjanduse antoloogia“, mille viimases köites olid ka minu teosed./ Looming 2004, nr 11.
  • Mare-Mai Kõnno „Eesti ilukirjanduse tulemine ja mittetulemine aastail 2001-2002. /Viljakale loomingule vaatamata on seni tähelepanuta jäänud Valter Kruut./ Keel ja Kirjandus 2006, nr 1.
  • Nasta Pino „Kusagil kõrval“. /Antud kiitev hinnang seni ilmunule, produktiivse loomingu kõrval on siiani Valter Kruut täiesti märkamatuks jäänud./ Sirp 13. X 2006
  • Jutupaunik. /Eluloolist/. Eesti Raamat, Tallinn, 1986, lk 302.
  • Pino, Nasta. Aate ja aura kütkes. /Elust ja loometeest/. Elukiri 2000, nr 9, lk 20–22.
  • Väljataga, Märt. Eesti luuleraamat 2000. /Hinnang luulekogudele „Libaelu“ ja „Varakapitalismi vara“/. Looming 2001, nr 3, lk 416, 417.
  • Kõrv, Jaanus. Sigrid Väärtnõu projekt tunnistati Eesti parimaks. /Nukunäidendi „Punane Kukk ei kire tulles“ kirjutamisest/. Hiiumaa, 6. XII 2001.
  • Saar, Endel. Nukuteater tegutseb entusiasmiga. /Nukunäidendi „Punane Kukk ei kire tulles“ lavastamisest/. Hiiumaa, 08. I 2002.
  • Saar, Endel. Et lapsi tulekahju eest hoiatada. /Nukunäidendi „Punane Kukk ei kire tulles“ õppimisest, üheksast etendusest Hiiumaal ja Vormsil/. Hiiumaa, 21. III 2002.
  • Serpent, Francois. Aasta nagu aken. Eesti luuleraamat 2001. /Hea hinnang luulekogumikule „Vanasõnade vägi“ ja „Eesli heinatöö“/. Looming 2002, nr 3, lk 400.
  • Kõrv, Jaanus. Mandrimees ei saanud Hiiumaal magada. /Autori saabumisest esietendusele/. Hiiumaa, 13. IV 2002.
  • Saar, Endel. Esietendus läks menukalt. /“Punane Kukk ei kire tulles“ esietendusest/. Hiiumaa, 11. IV 2002.
  • Kõrv, Jaanus. Nukuteater alustab tuleohutusalast ringreisi mööda Hiiumaad. /Nukunäidendiga „Punane Kukk ei kire tulles“/. Hiiumaa, 16. IV 2002.
  • Väärtnõu, Sigrid. Kuidas meie nukuteater ja priitahtlikud pritsimehed Vormsi saarel käisid. /Etendusega „Punane Kukk ei kire tulles“/. Hiiumaa, 11. VII 2002.
  • Roosna, Harda. Kärdla Nukuteater esines Kauksis. /Nukunäidendiga „Punane Kukk ei kire tulles“/. Hiiu Leht, 13. VIII 2002.
  • Saar, Endel. Nublu sai toetust./ Nukunäidendile „Nublu tegutseb jälle“/. Hiiumaa, 19. XI 2002.
  • Väärtnõu, Sigrid. Projektijuhi lähiaja töödest-tegemistest./Nukunäidendi „Nublu tegutseb jälle“ I ja II variandist/. Priitahtlik Pritsumees 2003, nr 3.
  • Saar, Endel. Kärdla Nukuteater tuld tõrjumas. /Nukunäidendi „Nublu tegutseb jälle“ esietendusest/. Hiiumaa, 6. V 2003.
  • Orunuk, Kadi. Noortuletõrjujad ja nukuteater käisid Pärlselja laagris. /Etendusega „Nublu tegutseb jälle“/. Hiiu Leht, 15. VII 2003.
  • Sameli, Tiit. Nukuteater rõõmustab kolme jõululavastusega. /Nukunäidendiga „Laanerahva jõuluõhtu“/. Hiiu Leht, 10. XII 2003.
  • Roosna, Harda. Üksteist lavastust ja üksteist tuhat külastajat. /Nukunäidendi „Laanerahva jõuluõhtu“ esietendusest/. Hiiu Leht, 31. XII 2003.
  • Saar, Endel. Hiiumaa Tuletõrjeühing tähistas oma 80. aastapäeva. /Hiiu Maakonna Tuletõrjeühingu auliikme staatuse omistamisest Lea Sibul-Poolale ja Valter Kruutile/. Hiiumaa, 15. I 2004.
  • Ürt, Julius. Kivisildniku (kapsa)aeda. /Nimetatud luuleviljuriks, kellelt ilmunud aastail 2000–2003 13 vihku heakõlalist värssi/. Eesti Päevaleht, 9. III 2004 ja Looming (Pirnipuu) 2004, nr 4.
  • Saar, Endel. Nukuemal kahekordne juubel. /Lastekirjanik Valter Kruut juubilari õnnitlemas/. Hiiumaa, 24. VII 2004.
  • Annuk, Eve. Kirjutamise rõõmust amatöörkirjanduseni. /Toodud tervenisti ära „hobikirjaniku“ luuletus „Võimuloss ja miljonpeldik“ tõendamaks, et „kui autor on osav kirjutaja, on tulemus huvitav“/. Looming 2004, nr 11.
  • Sibul-Poola, Lea. Hinnangulised ülevaated nukunäidendite „Punane Kukk ei kire tulles“ ja „Nublu tegutseb jälle“ põhiprobleemidest ja tegelastest koos etenduste, vaatajate arvu ning esinemiskohtade äratoomisega. „Vabatahtlike pritsimeeste argipäeva“ kohta sisututvustus. Valter Kruut. Tuleohutusalased näidendid lastele. Kärdla, 2005, lk 4, 22 ja 40.
  • Laidla, Siiri. Sobimatud näidendid. /“Nukunäidendid lastele“,2003/. Postimees, 22. III 2005.
  • Väärtnõu, Sigrid. Sobimatu arvustus. /Laidla naiivsete süüdistuste kummutamine/. Postimees, 1. IV 2005.
  • Laid, Kadi. Auliikmete koostööst sündis raamat. /Arvustus raamatule „Tuleohutusalased näidendid lastele. Kärdla, 2005“/. Hiiu Leht, 9. IX 2005.
  • Kõnno, Mare-Mai. Eesti ilukirjanduse tulemine ja mittetulemine aastail 2001-2002. /Viljakuse kõrval (5 raamatut) Kruut kirjandusajakirjanduses kajastamata/. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 1.
  • Pino, Nasta. Kusagil kõrval. /Viljakale loomingule vaatamata siiani tähelepanuta jäänud Kruut/. Sirp, 13. X 2006.
  • Pajumaa, Elsa. Majata maja lugu. Nelikümmend aastat Tallinna Teadlaste Maja. Tallinn, 2006, lk 201. /Tallinna Teadlaste Maja kirjandushuviliste kohtumisest Valter Kruutiga/.
  • Sommer, Lauri. Luuled 2006: yksteisest teadmatud reaalsused. /Tunnustust avaldav hinnang luulekogule „Lauldes läbi Eestimaa“ ja Eesti elu, „Eesti ilu vaim ja võim ja tilulilu"/. Looming 2007, nr 3, lk 423.
  • Randla, Siim. Lapsed tegid tulekahju ennetamiseks näidendi. /“Punane Kukk ei kire tulles“ Varjangu noortekeskuses/. SL Õhtuleht, 29. VI 2007.
  • Sarv, Hannes. Kohvik Gahwa esimene näitus. /Valter Kruuti raamatute illustreerimisest Merike Ennola-Saimre poolt/. Hiiu Leht, 19. X 2007.
  • Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012. (2014).
  • J. Palm. Luule, lk 166
  • K. Kumberg. Näitekirjandus, lk 193, 198–199.

Eelpool nimetatud “üllitistest” loeme: “Antud perioodi viljakamad lastele loovad harrastusluuletajad on Uno Sinimäe, Valter Kruut, Jaak Kõdar ja Ingvar Luhaäär”. Kuid ilma mingi sisulise analüüsita, vaid pelgalt seetõttu, et autorid olid omakirjastuslikult teosed välja andnud, nimetati nad kohe harrastuskirjanikeks, kelle looming “on kunstiväärtuseta- pole ilukirjandus ega luulekunst”. Seetõttu pole ka ülalmainitud nelja “harrastusluuletaja” teosed kogumikus kajastust leidnud, minul kogunisti viisteist raamatut isegi nimetamata jäänud. Kuid eks neid õnnetuid saatusekaaslasi peale meie nelja on olnud veelgi. Kahju, et Eesti Lastekirjanduse Keskus on loobunud kogu Eesti lastekirjanduse uurimisest, kuna pole siiani asunud kõigi nn harrastuslastekirjanike looming kunstiväärtuste sisulisele kindlakstegemisele.[viide?]