Vallaseadus

See artikkel räägib 1866–1917 kehtinud seadusest; 1937. aastal jõustunud seaduse kohta vaata artiklist Vallaseadus (1937)

---

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid. Vallaseaduse koostamise aluseks oli talupoegade kaebused ja palvekirjaaktsioon.

Eestimaa kubermangus oli seaduse nimetus Tallinna murdes maakogukonna seadus, mille tõlkis vene keelest Fr. R. Kreutzwald.

Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri Pjotr Šuvalovi algatusel välja töötatud seaduseprojekti kinnitas Venemaa keiser Aleksander II 19. veebruaril 1866.

Vallaseaduse põhipunkte:

• eraldati valla ja mõisa maa-ala;
• talurahvakogukonna ainsaks vormiks jäi vallakogukond;
• vallakogukond vabastati mõisniku eestkoste alt;
• moodustati vallavolikogu, ühtlasi asutati ka vallavanema ametikoht;
• vallavanema pädevusse läksid vallakohtu haldus- ja politseiülesanded.

Väljavõte vallaseadusest:

Paragrahv 1

Maakogukonnaks nimetatakse see rahva hulk, mis ühe määratud maakrundi peal elab, mis riigivalitsuse kinnitamise läbi suuremaks koguks ühendatud on, ja kelle käsuseadus vastastikused õigused andnud ja peale pannud, mis nende kohus täita. Maakogukonna liikmed on need inimesed, kes sellesama mõisa, kirikumõisa või priimõisa (Widme) järgi on ja kes seal revisjonikirjades ja ümberkirjutamise lehtedes üles pandud on; nõndasamuti ka need inimesed, kes oma endise seisuse õigustega tükis maakogukonna hulka on üles võetud.

Lisa. Inimesed, kes veel ei ole kogukonna hulka vastu võetud, jäävad ometi iseenesest sealt kogukonna liikmeks, mille jaost nemad endile talukohti päriseks ostavad või rendivad, ja nemad saavad siis kõik õigused kätte ja võtavad eneste peale, kõik kohut täita, mis sessinatses seaduses kinnitatud on.

Paragrahv 4

Kogukonda (ehk koguvalda) valitsevad: 1) kogukonna täiskogu ja volimeestekogu, 2) kogukonnajuhataja ja abimehed (eestseisjad), 3) kogukonnakohus.

Lisa. Kogukonnatalitajal ja abimeestel on luba, sedamööda kuidas tarvidus näitab ja volimehed seda kinnitavad, mõne seestpidise kogukonna ülevaatamise tarvis ametimehi seada, nõnda kui: väljavahtisid, haigemajade ja mu asutuste ülemaid; politseisulased ja muid teisi veel.

Paragrahv 6

Täiskogu liikmed on esmalt: kõik selle kogukonna järel täisealised ja oma käe peale asunud päriskoha pidajad ja need rentnikud, kellel niisugused kohad käes, kust kohtumaksusid maksavad ja mis mõisniku või kroonu, linnade või mõnesuguste asutuste päralt on; teiseks: muu kogukonna saadikud, keda seatud aastate peale iga kümne täisealise mehe pealt üks saadik valitakse. Neid valivad täiskogu liikmeks eneste seast kogukonna mõisasulased. talusulased ja ka need mehed, kes oma käe peal, aga ilma maadeta, ennast elatavad, see on: ilma et neil kogukonnas oma pärismaid või rendikohta oleks.

Lisa. Need, kes niisuguse süü ehk eksimuse pärast, mis nende oma või nende õigust ja au ära kaotab, kohtu kuulamise või trahvi all on, ja need, kelle üle kogukond kohtu käsu järele peab valvama, ja viimaks need, kes kogukonna käest vaesteabi saavad, – ei tohi täiskogu nõupidamisest osa võtta. Nõndasamuti võib kogukonnakohus neile meestele, kes ühe aasta ajal pole täitnud, mis kogukonna kohus on, seda trahvi mõista, et neil tükiks ajaks ei pea õigust olema, täiskogu hulka tulla.

Paragrahv 8

Lisa 2. See käsk, – et täiskogu mitte muidu ei pea kokku kutsutud saama, kui aga kogukonna ametimeeste ja volimeeste valimise, või ka sellepärast, et tahetakse kurja eluga liikmeid välja heita, – see käsk ei puutu mitte selle külge, kui ükslased kogukonna jaosliigid kokku tulevad, nõnda kui: a) päriskoha pidajate liik, b) koharentnikkude liik, c) mõisasulaste liik, d) peremeeste-sulaste liik, e) nende liik, kes oma käe peal ilma maadeta elavad. Need kogukonna liigid võivad talitaja lubaga kokku tulla üksnes selle tarvis, et iga liik oma ise tarviduste ja kasude pärast nõu peab; aga neid kõiki ühel hoobil kokku kutsuda on keelatud.

Paragrahv 9

Volimeestekogu liikmed on: talitaja ja täiskogu poolt valitud volimehed (paragrahv 8). Kogukonna-abimehed (eestseisjad) on ligi, kui volimeestekogu nõu peab, aga nemad pole mitte otsust tegemas, vaid nõu andmas. Mitu volimeest tarvis läheb, seda määratakse kogukonna liikmete hulga järgi. On kogukonnas 200 kuni 500 liiget (paragrahv 1), siis ülevaatajakohus (paragrahv 32) nimetab, kas volimehi peab 8 või 10 või 12 olema; kogukondades, kus 501 kuni 1000 liiget, on neid 14 meest; kus 1001 kuni 2000 liiget, seal 16; kus 2001 kuni 3000 liiget, seal 20; viimaks kogukondades, kus enam kui 3000 liiget, seal 24 volimeest. Volimeeste teine pool osa peab pärismaade pidajate ja rentnikkude liikidest, teine pool sulaste ja nende liigist olema, kes oma käe peal ilma maadeta elavad. Volimeeste ametiaeg on kolm aastat, aga ilma selle seadusega, et igal aastal kolmas osa neist korrapärast välja astub ja sestsamast liigist, kust väljaminejad olid, uued volimehed nende asemele valitakse. Kes kõige esimestena peavad välja astuma, selle üle heidetakse liisku; neid, kes on välja astunud, sünnib uuesti valida.

Lisa 1. Kogukondades, kellel on kuni 200 hinge, sünnib, kui nemad endile soovivad ise kogukonnavalitsuse ja tunnistavad, et neil selle ülespidamiseks küllalt jõudu on, 4 või 6 volimeest seada.

Lisa 2. Kui volimeeste summalugu ei anna jagada kolme ühesuurusesse jaosse, siis antakse talurahvaasjade komisjoni hooleks nimetada, mitu volimeest iga aasta uuesti tuleb seada.

Paragrahv 15

Igal mõisal ja igal kirikumõisal ja priimõisal (Widme), kus nõnda kui paragrahv 1 õpetab, maakogukond asutatud on, peab kogukonnale üks talitaja paragrahv 8 juhatamist mööda valitud olema. Tema abiks valib kogukonna täiskogu sedamööda, kuidas tarvis on ja kuidas ülevaatajakohus arvab (paragrahv 32), kuni neli abimeest (eestseisjat).

Paragrahv 25

Niikaua, kui Baltimere kubermangudes uued justiitskohtud seatakse, jääb kogukonnakohtu seisus ja võimus endise põhja peale niihästi vaidlemata kohtuasjade poolest, kui ka tsiviilvaidlemiste, politseisüüde ja muude asjade poolest, kus kohtu otsust soovitakse. Kogukonnakohus võtab asju, mille küljes politseisüüd on, seletada: 1) kui see kaebab, kellele kahju tehti, või kui tema eest, et ise vajaealine on, tema vanemad või vöörmündrid kohtusse kaebavad; 2) kui mõisapolitsei, kui talitaja või abimehed kohtu otsust pärivad; 3) kui need, kes kurja töö nägijad olid, seda üles annavad. Selle peale kuulab kohus asja järele ja mõistab oma otsust nõnda, kuidas trahvipolitsei käsud talurahvaseaduses õpetavad; kohus ise täidab siis ka, mis ta mõistnud.

Lisa. Tallinnamaa kubermangus peavad sedamööda, kuidas siin numbri all ja enne paragrahv 2 lisa 2 üles pandud on, kogukonnakohtud asutatud saama. Kuni uus justiitsseadus ei ole tehtud, saavad kogukonnakohtu liikmed nõnda kokku seatud, kuidas 13-ndal novembrikuu päeval aastal 1860 kinnitatud Riiamaa talurahvaseadus paragrahvid 325, 328 ja 337 käsib. Talurahvaasjade komisjoni hooleks kindralkuberneri juhatamise all jääb veel kinnitada, kui kaugele nende kohtute võimus tsiviilvaidlemiste ja politseikohtumõistmise juures peab ulatuma.

Paragrahv 28

Kogukonna ametite peale ei sünni valida neid, kes kohtu mõistmise läbi nuhtluse all olnud või kelle kohus mõistnud, et nende süü kahevahele jäänud; veel ei sünni valida neid, kes kohtu kuulamise all või muidu kohtu all on või kes mitu korda kurja eluviisi pärast politseinuhtlust saanud. Muidu sünnib kõiki kogukonna päralt mehi, kes täiesti 25 aastat vanad ja ristiusku on, kogukonna ametite peale valida. Aga kogukonna talitaja, abimehed ja kogukonnakohtu peavanem peavad ikka pärismaade pidajate või rentnikkude liigist valitud saama. Kes kogukonna talitajaks ja kes kogukonnakohtu peavanemaks on, ei tohi selsamal ajal mitte kogunisti muud ametit enese peale võtta. Kas muidu üks ja seesama mees mitu teist ametit korraga võib pidada, see jääb kogukonna hooleks arvata.

Paragrahv 35

Iga mõisa, kirikumõisa ja priimõisa (Widme) rajade sees jääb, sedamööda kuidas seesinane seadus juhatab, mõisapolitsei amet ja võimus mõisavanemale, kirikumõisa või priimõisa valitsejale toimetada, aga kroonumõisates selle mehe või selle kohtu hooleks, keda kroonumõisate domeenivalitsus seks arvab. Aga siin tuleb mõisapolitsei kohta mõisa rajadest kogukonna krunt maha arvata; see on: Kuramaal need talukohad, mis kogukonna liikmete käes on kas nende pärisomadena või rendi peal; Riiamaal taluorjusemaa ja Tallinna- ja Saaremaal talunuumamaa. Kogukonna krundis seisab politsei valitsus talitaja ja abimeeste käes üheskoos (kogukonnapolitsei, vaata paragrahv 19), aga politseikohtu asjad langevad kogukonnakohtu alla (vaata paragrahv 25).

Vaata ka

• Liivimaa vallakogukonna seadus