Valguskujundaja

Valguskujundaja on kunstnik, kes loob valguse abil ruumi atmosfääri ja üritust toetava kujunduse. Valguskujundajad tegutsevad eri valdkondades: teatris, filmis, televisioonis, muusikaüritustel, konverentsidel, arhitektuursete lahenduste loomisel, Installatsioonikunstis.

Valguskujundaja töö eeldab ühtaegu nii loomingulisust kui ka valgustuse tekitamiseks sobivate tehnikavahendite tundmist. Valguskujundaja peamine ülesanne on välja valgustada ruumis toimuv, kasutades selleks erinevaid valgusallikaid ja prožektoreid.

Valguskujundaja neli peamist eesmärki on: mõjutada publiku taju ja arusaama sellest, mida nad näevad; valikuliselt valgustada lava/ruumi; modelleerida lavalolijat ja lava; luua sündmust toetav valgus.

Valguskujundaja teatris

Teatris loob valguskujundaja lavale ruumi, muudab lavaloleva ruumiliseks, tekitab lavastusega sobiva valguskujunduse, tänu millele on teos laval paremini loetav ja jälgitav. Publikule on valguskujunduse mõju alateadlik.^[1]

Peakorraldaja või lavastaja kaasab valguskujundaja projekti algusest peale. Valguskujunduse loomine teatris käib lavastaja ja valguskujundaja vahelise tiheda suhtlemise teel. Koostöö valguskujundaja ja helikujundaja vahel on väga oluline, et võimendada publiku elamust.

Valguskujundaja tööprotsess teatris algab loomingulise meeskonnaga kokkusaamisest. Edasi töötab valguskujundaja tekstiraamatuga, mille põhjal paneb paika struktuuri, kus ja milliseid valgusmuutuseid teha.

Prooviperioodil käib valguskujundaja proovides ja vormib valguskujunduse ideid kuni tehniliste proovideni. Valguskujundaja paneb paika prožektorite asetused lava kohal. Prožektorid kinnitatakse stangedele ehk raudtorudele. Iga valgusti suunatakse valitud asukohta, selle kiir vormitakse sobivaks (hajusaks, või teravaservaliseks) ning valgustile valitakse valgusfiltreid kasutades värv. Edasi algab tööprotsess valguspuldi taga, kus programmeeritakse valguspildid, mis laval konkreetses stseenis näha on: mis intensiivsusel ja kvaliteediga teatud valgusallikad põlevad.^[1]

Valguskujundaja kontserdil

Valguskujundaja põhiline ülesanne kontserdil on tekitada lavale kontserdi jaoks sobiv õhustik ja ruum ning anda muusikale omalt poolt juurde mänglevaid nüansse, mis kontserdikuulajaid veelgi enam kaasa haaraks.

On öeldud, et "kontserdi valguskujundaja on kui bändiliige, kes mängib sünkroonis teiste artistidega "pilli" nimega valgus".^[2]

Ajalugu

Üheks esimeseks valguskujundajaks teatris peetakse Adolphe Appiat (1862–1928), kelle kirjutistes sisalduvad valguskunsti põhitõed. Valguskujundaja kui amet on eksisteerinud vähem kui sada aastat. Varem tegi valguskujunduse teatris lavastaja, tehnilise poole eest vastutas elektrik.

Valguskujundust on aga viljeletud alates päikesevalguse kasutamisest. Sealt edasi olid valguskujunduse vahendiks tõrvikud ja elav tuli, 16. sajandil leiutati küünal, 17. sajandil õlilamp, 19. sajandi alguses gaasilamp ning 19. sajandi lõpus elekter.^[3]

Eesti valguskujundajaid

Margus Vaigur (draamaetendused)
Meelis Lusmägi (muusikaüritused)
Alvar Kõue (film, televisioon)
Taivo Tenso (film)
Martin Makarevitš (arhitektuur)
Oliver Kulpsoo (installatsioonid, teater, muusika)

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Moran, Nick 2017: "The right light". Palgrave Macmillan, London
↑ [1],(Henry, D. 2013)"
↑ Wild, Larry (14. september 2015). "A Brief Outline of the History of Stage Lighting". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.01.2014. Vaadatud 8.05.2017.

Kirjandus

Moran, Nickholas Mark 2017. The right light. Interviews with Contemporary Lighting Designers. - London: Palgrave Macmillan.
Wild, Larry 2015. Brief Outline of the History of Stage Lighting.
Henry, David 2013. The Basics of Band Lighting: How to Begin With Band Lighting.

[:0-1] 1,0 ^1,1 Moran, Nick 2017: "The right light". Palgrave Macmillan, London

[test-2] [1],(Henry, D. 2013)"

[3] Wild, Larry (14. september 2015). "A Brief Outline of the History of Stage Lighting". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.01.2014. Vaadatud 8.05.2017.

[1]

[2]

[3]