Vabaabielu
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2010) |
Vabaabielu ehk mitteabieluline kooselu on ametlikult registreerimata kooselu. See tehakse isikute vahel kindlaks faktiliste asjaolude või tunnuste abil. Mitteabielulises kooselus elavaid isikuid nimetatakse elukaaslasteks.
Eestis puudub registreerimata kooselul juriidiline kaitse. Mõnes Euroopa Liidu riigis on vabaabielu võrdsustatud registreeritud abieluga.
Mitteabielulise kooselu peamised tunnused on järgnevad:
- (eeldatakse, et tegemist on mehe ja naise vahelise heteroseksuaalse kooseluga);
- funktsioonilt ja sotsioloogiliselt olemuselt sarnane abieluga, kuid puuduvad avaliku võimu poolt ettenähtud formaalsed tunnused (riiklik abielu registreerimine);
- asjaosaliste enesemääratlus;
- ühine eluase, ühine majapidamine;
- ühised lapsed võivad, kuid ei pea kuuluma mitteabielulise kooselu juurde;
- omavaheline intiimsuhe;
- suhte kestvus, mis ei ole ettekavatsetult ajaliselt piiritletud.[1]
Õigusaktidest on vabaabielu defineerinud Vabariigi Valitsuse 1999. aasta määruses nr 82 “2000. aastal toimuva rahva ja eluruumide loenduse loendusküsimustiku, loenduslehtede vormide ja loenduseeskirja kinnitamine”, mille kohaselt on vabaabielus isik, kes ei ole seaduslikult abielus, kuid kes enesemääratluse kohaselt on oma elukaaslasega abielulistes suhetes ning kellel on elukaaslasega ühine püsielukoht.
Mitteabielulise kooselu liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Mitteabielulise kooselu saab jagada kaheks – faktiline kooselu ja registreeritud kooselu.
Faktiline kooselu
[muuda | muuda lähteteksti]Faktiline kooselu on kõige lihtsamini defineeritav kolme kriteeriumi kaudu:
- Ühine eluase ja sisustusesemed. Siiski puuduvad üldised kooselu õiguslikud tagajärjed, nagu näiteks esemete ühisvarasse kuulumine kui pole reguleeritud teisiti.
- Ülalpidamiskohustuse puudumine. Elukaaslased ei ole õiguslikult kohustatud teineteist ülal pidama v.a perekonnaseadusest tulenev erand, kus lapse sünnist tuleneb lühiajaline ülalpidamiskohustus. Sätte kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi[2].
- Esemete kuuluvus ja vastutus. Faktilise kooselu puhul puudub elukaaslaste vaheline varasuhe ehk omandatud esemed kuuluvad omandaja omandisse. See tähendab, et tehingu eest vastutab tehingu teinud elukaaslane isegi siis kui midagi on omandatud kooselu huvides.
Sellegipoolest saavad elukaaslased vastavalt tahtele läbi eraõiguslike lepingute eelnevalt nimetatud kohustusi endale tekitada. Näiteks asjaõigusseaduse[3] sätete kaudu saavad elukaaslased seada eluasemele isikliku kasutusõiguse ning läbi selle reguleerida kinnisasja või elamu kasutamist. Võlaõigusseaduse abil saavad elukaaslased sõlmida näiteks elurendis või ülalpidamislepingu millega loovad endale lepingulise ülalpidamiskohustuse[4].
Esemete kuuluvust ja vastutust saab reguleerida asjaõigusseaduse kaasomandi sätete[5] alusel, millega saab esemete isikliku omandi üle viia kaasomandisse või võlaõigusseaduse abil sõlmida seltsinguleping[6]. Võlaõigusseaduse järgi on sellisel juhul elukaaslased lepingupooled ja solidaarvõlgnikud või võlausaldajad ning vastutavad esemete eest koos[7].
Registreeritud kooselu
[muuda | muuda lähteteksti]Registreeritud kooselu on reguleeritud kooseluseaduses[8]. Kooselu registreerimise puhul on tehniliselt tegemist elukaaslaste vahelise kooselulepingu sõlmimisega[9]. Sarnaselt abielule sõlmivad ka elukaaslased kooselulepingu notariaalselt isiklikult ühel ajal kohal viibides, ning elukaaslaste tahteavaldused ei tohi olla tingimuslikud[10].
Erinevalt faktilisest kooselust, millest iseenesest pooltele õiguslikult siduvaid kohustusi ei teki, tulenevad kooselulepingust elukaaslastele seadusega kindlaks määratud õigused ja kohustused. Kooselulepingu sõlminud pooled (registreeritud elukaaslased) kohustuvad teineteist vastastikku toetama ja ülal pidama[11]. Elukaaslase ülalpidamine on täpsemalt avatud KooS § 9 lg-s 2, mis ütleb, et ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning perekonna tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks[12]. Lisaks võimaldab kooseluseadus registreeritud elukaaslastel kokku leppida, et kooselu lõppemise korral kohaldatakse nendevahelisele ülalpidamiskohustusele perekonnaseaduse 5. peatüki 2. jaos lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta sätestatut[12]. Samuti peavad elukaaslased kooselu ühiselt korraldades pidama silmas teineteise heaolu ning vastutama teineteise ees kooseluga seotud kohustuste täitmise eest[11].
Lisaks toob kooselu registreerimine endaga kaasa erisusi elukaaslaste kooseluga seotud kulutuste osas. Nimelt, kui registreeritud elukaaslane teeb kooselu korraldamise huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks tehingu, tekib registreeritud elukaaslastel solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa registreeritud elukaaslaste elutingimuste kohast mõistlikku määra[13].
Sarnaselt abielule valivad ka tulevased registreeritud elukaaslased kooselulepingut sõlmides kokkuleppe alusel omavahelises suhtes kohaldatava varasuhte perekonnaseaduses toodud varasuhete liikide hulgast[14].
Elukaaslaste vahel registreeritud kooseluleping lõpeb, kui registreeritud elukaaslane sureb, registreeritud elukaaslased sõlmivad omavahel abielu või kui kooseluleping lõpetatakse[15].
Mitteabielulise kooselu varasuhted
[muuda | muuda lähteteksti]Mitteabielulisele kooselule ei kohaldada perekonnaseaduses nimetatud varasuhteid. Riigikohus on märkinud, et kui mitteabielulises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut[16]. Seega kuulub mitteabielulise kooselu jooksul omandatud vara omandiõigus selle omandanud isikule.
Siiski on kohtupraktikas asutud seisukohale, et mitteabielulisele kooselule saab kohaldada võlaõigusseaduses seltsingute kohta sätestatut. Seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise eelduseks on, et:
- Mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused[17];
- pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks[18].
Oluline on märkida, et kui seltsinglaste eesmärk on eseme omandamine seltsinglaste ühisomandisse ning selle eseme omandamise aluseks oleva tehingu osas on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, peab ka seltsinguleping olema sõlmitud vastavas vormis[19]. Seega näiteks, kui elukaaslased soovivad soetada kinnisasja seltsingu ühisvarasse, peab elukaaslaste vahel ka olema sõlmitud notariaalselt tõestatud seltsinguleping.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kama, P., Kullerkupp, K. Vabaabielu versus abielu: varalised suhted muutuvate kooseluvormide kontekstis. Juridica VI/2002, lk 360.
- ↑ Perekonnaseadus – RT I 2009, 60, 395…RT I, 22.12.2021, 15, § 111 lg 1.
- ↑ Asjaõigusseadus – RT I 1993, 39, 590…RT I, 08.12.2021, 3, § 225, §227.
- ↑ Võlaõigusseadus – RT I 2001, 81, 487…RT I, 15.03.2022, 14, § 568, § 572.
- ↑ Asjaõigusseadus, §-d 72-79.
- ↑ Võlaõigusseadus, § 572.
- ↑ Võlaõigusseadus, § 65, § 73.
- ↑ Kooseluseadus – RT I, 16.10.2014, 1.
- ↑ Kooseluseadus, § 1.
- ↑ Kooseluseadus, § 3.
- ↑ 11,0 11,1 Kooseluseadus, § 7.
- ↑ 12,0 12,1 Kooseluseadus, § 9.
- ↑ Kooseluseadus, § 11.
- ↑ Kooseluseadus, § 16.
- ↑ Kooseluseadus, § 17.
- ↑ RKTKo 3-2-1-109-14, p 14.
- ↑ Võlaõigusseadus, § 581.
- ↑ RKTKo 3-2-1-109-14, p 19.
- ↑ Saare, K. Võlaõigusseadus III. Komm. vlj. Juura: Tallinn 2021, lk 494.