Vaagen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib luulisest vaagnast; neeruvaagna kohta vaata artiklit Neeruvaagen; lauanõu kohta vaata artiklit Vaagen (lauanõu)

Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.

Vaagen ühendab kahel jalal kulgevatel inimestel keret jalgade (alajäsemete) vabaosaga[1] ning neljal jalal kulgevatel loomadel tagajäsemete vabaosaga.

Vaagnana käsitletakse vahel ka luulist vaagnat koos vaagnaõõnega – vaagnapiirkonna lihaste ja siseelunditega (nagu kusepõis, emakas, pärasool).[2]

Vaagna asend ja kuju erinevad nii liigiti kui ka indiviiditi.

Vaagen jaotatakse:

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Mehe vaagen eestvaates

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel koosneb luuline vaagen puusaluudest, ristluust ja õndraluust.

Naise vaagen[muuda | muuda lähteteksti]

Vaagnal esinevad ka soolised iseärasused.

Luuline vaagen koos väikevaagna pehmete kudede ja vaagnapõhjaga moodustavad sünnituskanali.[3]

Naise vaagen eestvaates

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigil tänapäeva maolistel vaagen puudub, kuid näiteks nii emastel kui ka isastel anakondadel, boadel ja püütonitel on tagakehas kloaagi läheduses säilinud vaagna ja tagajäsemete paarilised väiksemõõtmelised jäänused (vaagnakannused).[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 8. köide: TINK-YVER. Tallinn: Valgus, 1976, lk 244.
  2. "Meditsiinisõnastik" 816:2004.
  3. Marge Mahla RM, MSc,[1], Veebiversioon (vaadatud 07.01.2014)
  4. Hermann Schlegel, Essay on the Physiognomy of Serpents, translated by Thos. Stewart Traill, Edinburgh, Maclachlan Stewart and Company, lk 27, 1843, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.10.2013) (inglise keeles)