Tagajäse

Allikas: Vikipeedia
Põhja-nahkhiire tagajäsemed.

Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega. Tagajäsemete peamiseks funktsiooniks on looma keha ning liikumise toetamine.

Tagajäsemete areng, anatoomia, asend, luud, lihased, veresooned, närvid, morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudel madudel on tagajäsemed täiesti kadunud. Kuid mõnedel maoliikidel, nagu näiteks anakondadel, boadel ja püütonitel on tagakeha küljes, kloaagi läheduses, säilinud vaagna ja tagajäsemete paarilised väiksemõõtmelised jäänused vaagnakannused.

Koduloomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Välisanatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Paariliste tagajäsemetena käsitletakse tagajäseme vabaosa.

Alaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Tagajäse koosneb järgmistest alaosadest:

Topograafiline kirjeldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tagajäsemel eristatakse järgmisi piirkondi (regiones articulationis pelvini):

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]