Vürstide liit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Preisimaa Friedrich II vürstide liitu kokku sidumas. Allegooriline kujutis aastast 1786.

(Deutsche) Fürstenbund ("[Saksa] vürstide liit") oli peamiselt protestantlike vürstide liit Saksa-Rooma riigis, moodustatud aastal 1785 Friedrich II eestvedamisel. Liit, mis esialgu koosnes kolmest suurest põhjapoolsest riigist, Brandenburg/Preisimaast, Hannoverist ja Saksimaast, loodi ametlikult keisririigi põhiseadusliku terviklikkuse ja territoriaalse status quo kaitsmiseks, kuid üsna pea vastu seisma Joseph II kauasele ambitsioonile liita Baieri Habsburgide valdustega.

Varsti pärast Habsburgide maade ainuvalitsejaks saamist peale oma ema Maria Theresia surma aastal 1780, elustas Joseph II vana ambitsiooni ning astus läbirääkimistesse Pfalzi ja Baieri kuurvürsti Karl Theodoriga eesmärgiga vahetada Baieri Austria Madalmaade vastu. Oleks plaan vilja kandnud, oleksid Habsburgid kasvatanud oma tuumikvaldusi suure külgneva saksakeelse territooriumiga, vabanedes samal ajal kaugetest provintsidest, mida oleks olnud keerukas ja kulukas kaitsta, kui Austria oleks sattunud sõtta Prantsusmaa ja/või Preisimaaga. Karl Theodori jaoks oli huvi kavandatud tehingus peamiselt maineküsimus, kus ta nägi end taastatud Burgundia hertsogkonna valitsejana, võib-olla kuningatiitliga, mis koosnes Lõuna-Madalmaadest pluss tema olemasolevad valdused Alam- ja Ülem-Reini piirkonnas, nagu Reini Pfalz ja Berg-Jülichi hertsogkond.

Kuulujutt tehingust osutus vastumeelseks nii ambitsioonikale Friedrich II-le, kes nägi endas tähtsaimat Saksa monarhi, kui ka Hannoveri ja Saksimaa kuurvürstidele, kes olid häiritud kavandatud territooriumite vahetamise kaugeleulatuvatest poliitilistest ja strateegilistest tagajärgedest. Kui nad teatasid avalikult oma vastuseisust Deutsche Fürstenbund loomise kaudu, ühinesid nendega varsti väiksemate protestantlike riikide valitsejad, sealhulgas Braunschweig-Wolfenbütteli, Saksi-Gotha, Saksi-Weimari, Mecklenburgi, Badeni ja Brandenburg-Ansbachi. Mainzi peapiiskop-kuurvürst, keisririigi ülemkantsler, andis lõpuks oma toetuse, mitte vaid seepärast, et oli teada, et Karl Theodor ja Joseph II rääkisid ka Salzburgi peapiiskopkonna võimalikust ilmalikustamisest, mis kiilus ebamugavalt Baieri ja Austria vahele.

Joseph II oli jahmunud ootamatult tugevast vastuseisust oma plaanile ja pärast mõningaid väiksemaid mõõgatäristamisi peatas oma projekti. Olles saavutanud oma tõelise eesmärgi, lagunes Fürstenbund järk-järgult ja kadus täiesti pärast Prantsuse revolutsiooni puhkemist aastal 1789 ja Joseph II surma aasta hiljem.