Vöötsaba-vigle
| Vöötsaba-vigle | |
|---|---|
 Hundsulestikus | |
 Puhkesulestikus | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Vigle Limosa |
| Liik |
Vöötsaba-vigle |
| Binaarne nimetus | |
|
Limosa lapponica (Linnaeus, 1758) | |
 Vöötsaba vigle levila – pesitsusala – talvitusala | |
| Sünonüümid | |
|
Scolopax lapponica | |
Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) on kurvitslaste sugukonda vigle perekonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Vöötsaba-vigle on 37–41 cm pikk. Tiibade siruulatus on 70–80 cm. Isaslind kaalub 190–400 g, emaslind 262–630 g.[2]
Hundsulestikus on kael ja rind või kogu alapool punakaspruun. Puhkesulestikus on alapool hallikas. Päranipuala on valge tumedate triipudega. Saba tipp on valge- ja tumedavöödiline. Pruunikat värvi nokk on väga pikk ja veidi ülespoole kaardus. Jalad on pikad ja sinakashallid. Sarnaneb välimuselt mustsaba-viglega, kuid mustsaba-vigle nokk on täiesti sirge, saba tipp on must ja tiival on lai valge triip.[3]
Alamliigid ja levik
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil on viis alamliiki:[4]
- L. l. baueri Naumann, 1836 – Kirde-Siberist Alaskani
- L. l. lapponica (Linnaeus, 1758) – Põhja-Euroopas
- L. l. menzbieri Portenko, 1936 – Kirde-Siberis
- L. l. taymyrensis Engelmoer & Roselaar, 1998 – Jenissei jõest Anabari jõeni
- L. l. yamalensis Bom jt, 2022 – Loode-Siberis
Talvitavad Lääne-Euroopas, Aafrika läänerannikul, Pärsia lahe ääres, Indias, Kagu-Aasias, Indoneesias, Austraalias ja Uus-Meremaal.[2]
Eestis on ta väikesearvuline kuni harilik läbirändaja (perioodidel aprill-mai ja juuli-september) peamiselt rannikul[5].
Ränne
[muuda | muuda lähteteksti]Oktoobris 2022 püstitas noor vöötsaba-vigle peatusteta rände maailmarekordi. Viiekuune lind alustas 13. oktoobril lendu Alaskalt ja lendas 11 päeva ja ühe tunniga vahepeatusteta Lõuna-Austraaliasse Tasmaania osariiki. Läbitud vahemaa oli vähemalt 13 560 km. 5G jälgimisseade kinnitati linnule Alaskal ja linnu lendu jälgiti satelliidilt.
Lind möödus Havaiist lääne poolt. Kiribatist möödus ta 19. oktoobril. Kaks päeva hiljem möödus ta Vanuatust ja lendas edasi lõunasse. 23. oktoobril tegi lind järsu pöörde, suundus läände ja saabus Tasmaaniasse 25. oktoobril.[6]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsusalal toituvad putukatest, rõngussidest ja limustest, vahel seemnetest ja marjadest. Talvel toituvad hulkharjas- ja rõngussidest, karpidest, koorikloomadest ja putukavastsetest.[2]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Taimede ja samblikega vooderdatud pesa asub maapinnal. Ühel ruutkilomeetril pesitseb 0,1–1 paari.[2]
Emaslinnud munevad mai lõpust juunini.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 53 × 38 mm. Muna kaalub 37–40 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 20–21 päeva.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2016). Limosa lapponica. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2017.
- 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 502. ISBN 8487334202.
- ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 51.
- ↑ "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers". IOC World Bird List. Vaadatud 3. juulil 2025.
- ↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 236
- ↑ Readfearn, Graham (26. oktoober 2022). "Bar-tailed godwit sets world record with 13,560km continuous flight from Alaska to southern Australia". The Guardian.
- ↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 380–382. ISBN 0803225539.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vöötsaba-vigle andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vöötsaba-vigle |