Võrkpüüton

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Võrkpüüton
Python reticulatus сетчатый питон-2.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Pythonoidea
Sugukond Püütonlased Pythonidae
Perekond Malayopython
Liik Võrkpüüton
Binaarne nimetus
Malayopython reticulatus
Schneider, 1801
Sünonüümid
Liigi sünonüümid
*Boa reticulata Scheider, 1801
  • Boa rhombeata Scheider, 1801
  • Boa Phrygia Shaw, 1802
  • Coluber javanicus Shaw, 1802
  • Python Schneideri Merrem, 1820
  • Python reticulatusFitzinger, 1826
  • Constrictor schneideriWagler, 1830
  • Python schneideriiCuvier, 1831: 96
  • 'Python reticulatusDUMÉRIL & BIBRON 1844: 426
  • Python reticulatusBoulenger, 1893: 85
  • Python reticulatusSmith, 1943: 109
  • Python reticulatusHendrickson, 1966: 67
  • Morelia reticulatusWelch, 1988
  • Python reticulatusKluge, 1993
  • Python reticulatusManthey & Grossmann, 1997: 429
  • Python reticulatusCox jt, 1998: 14
  • Python reticulatusMCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999: 179
  • Broghammerus reticulatusHoser 2004
  • Broghammerus reticulatusRawlings jt. 2008
  • Python reticulatusWallach jt, 2014: 621
  • Malayopython reticulatusReynolds jt, 2014
  • Python reticulatusChan-Ard jt, 2015: 153 [1]

Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik[2] püütonlaste sugukonnast.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Soomuste muster

Võrkpüütoni seljal paiknevad ümarrombjad laigud, mida keha külgedel ääristab tumepruun hambuline triip. Ta elab tihedates metsades aga ei pelga elada ka asustatud alade läheduses- suurte linnade õuedes ja jõekallastel. Võrkpüütonid ujuvad hästi.[3] Võrkpüütoni saagiks on väiksed sõralised, närilised, linnud, koduloomad. Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks.

Sigimisperioodil võib suguküpse emane püüton muneda 10–103 maomuna; võrkpüüton haub mune. Munadest väljuvad ligi 60 cm pikkused juveniilsed võrkpüütonid kasvavad kiiresti.

Neid on talutatud loomaaedadesse elama. "Loomade elu", V köide, lk 254 :

Kuid selle püütoni iseloom on küllalt leppimatu: inimestega ta ei harju ja võib hammustada teda häirinud inimest isegi pärast mitmepäevast tutvust.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Võrkpüüton on levinud Kagu-Aasias, Sunda saartel, Filipiinidel, Maluku saarel, Timori saarel, Jaava saarel.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Võrkpüütonil klassifitseeritakse Roomajate andmebaasis järgmised alamliigid[4]:

Anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

1912. aastal Sulawesi saarel tapetud võrkpüüton (Broghammerus reticulatus), kelle pikkuseks mõõdeti 10,0 m, loetakse maailma pikimaks maoks.[5]

Kokkupuuted inimestega[muuda | muuda lähteteksti]

Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks, kuigi kirjelduste kohaselt võrkpüüton väldib kokkupuuteid inimesega ei õnnestu see mitte alati, nii on leitud Indoneesias (2017) ühe tapetud võrkpüütoni seest kadunud mehe surnukeha.[6][7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Malayopython reticulatus (SCHNEIDER, 1801), vaadatud 30. märtsil 2017
  2. Loomade elu 5:253
  3. Loomade elu 5:253
  4. Peter Uetz & Jakob Hallermann, Malayopython reticulatus (SCHNEIDER, 1801). Roomajate andmebaas. (vaadatud 21.12.2013)
  5. Mark O'Shea, Boas and Pythons of the World, lk 24, 2007. New Holland Publischers, ISBN 1-8453-7544-0, veebiversioon (vaadatud 21.12.2013) (inglise keeles)
  6. How did an Indonesian python eat a man?, BBC, 29. märts 2017, vaadatud 30. märtsil 2017
  7. Piret Kütt, Indoneesias leiti püütoni seest mehe surnukeha, Õhtuleht, 29. märts 2017, vaadatud 30. märtsil 2017