Värvilised mineraalid
Värvilised mineraalid (inglise mafic minerals) on magneesiumi- ja rauarikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Värvilise mineraali mõiste on geoloogias laialt kasutuses, kuid võib sellegipoolest olla raskesti mõistetav. Kvarts näiteks võib sõltuvalt lisandeist olla vägagi erinevais toonides värvunud, kuigi ta kuulub kindlalt värvitute mineraalide hulka. Sama kehtib ka enamasti punaka kaaliumpäevakivi kohta. Värvilist mineraali ei defineerita aga mitte tema värvuse, vaid keemilise koostise alusel. Nimetus tuleb sellest, et enam rauda ja magneesiumi sisaldavad mineraalid kipuvad olema tumedamad ja n-ö värvilisemad.
Osaliselt on värvilise mineraali mõiste seotud mikroskoopilise petrograafiaga, sest enamikule värvilistele mineraalidele on omane pleokroism, mida kõige suurema levikuga värvitutel mineraalidel ei ole. Kehtib seos: mida aluselisem kivim, seda enam sisaldab ta värvilisi mineraale. See on pannud aluse värviindeksi mõistele. Värviindeksiga hinnatakse kivimi värviliste mineraalide sisaldust. Kivim, mis sisaldab 40% värvilisi mineraale, on värviindeksiga 40. Värviliste mineraalide rikkamad kivimid on üldiselt tumedamad, näiteks basalt, ja värvilisi mineraale vähe sisaldavad kivimid heledamad, näiteks graniit.
Levinumad värvilised mineraalid on oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Levinumad värvitud mineraalid on kvarts, leelispäevakivi, muskoviit ja plagioklass.