Väino Pallum

Allikas: Vikipeedia

Väino Pallum (31. juuli 1931 Aru vallas Tartumaal10. detsember 2023) oli eesti aiandusagronoom.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Väino Pallum oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1950 Elva Keskkooli, 1955 EPA agronoomiateaduskonna aianduse erialal. Töötas Vabariiklikus Taimekaitsejaamas, sh oli 1966–1969 vanemagronoom-toksikoloog, 1970–1979 vanemagronoom katmikkultuuride taimekaitse alal, 1980–1986 tehnoloogialabori peaagronoom, 1987–1993 labori juhataja, 1994–1995 Riigi Taimekaitseameti (hiljem Taimetoodangu Inspektsioon) järelevalveosakonna nõunik, 1996. aastast oli peaspetsialist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldanud taimekahjustajate tõrje kohta üle 70 teadustrükise, sh üle 10 monograafia ja brošüüri.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Uusi insektitsiide. Tallinn, 1967
  • Katmikala lõikelillede ja ning sibullillede kahjustajad ja nende tõrje. Tallinn, 1981
  • Potilillede kahjustajad ja nende tõrje. Tallinn, 1983
  • Avamaalillede haigused ja kahjurid ning nende tõrje. Tallinn, 1986
  • Aiakultuuride mittenakkushaigused. Tallinn, 1988
  • Taimekaitse puuvilja- ja marjaaias. Tallinn, 1999, 2. trükk 2001
  • Köögivilja säilitushaigused ja nende tõrje. // Aiapidjaja aastaraamat. Aiatark. Tallinn, 2000
  • Taimekaitse köögiviljaaias. Tallinn, 2000
  • Lillede taimekaitse. Tallinn, 2001
  • Kartul aias ja köögis (kaasautorid L. Tartlan, T. Niiberg). Tallinn, 2003
  • Peet aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, T. Niiberg). Tallinn, 2005

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.