Mine sisu juurde

Väino Pallum

Allikas: Vikipeedia

Väino Pallum (31. juuli 1931 Aru vald, Tartumaa10. detsember 2023) oli eesti aiandusagronoom.[1]

Väino Pallum oli talupidaja poeg.[1]

Ta lõpetas 1950. aastal Elva Keskkooli ja 1955. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna aianduse erialal.

Töötas Vabariiklikus Taimekaitsejaamas, sh oli aastatel 1966–1969 vanemagronoom-toksikoloog, 1970–1979 vanemagronoom katmikkultuuride taimekaitse alal, 1980–1986 tehnoloogialabori peaagronoom, 1987–1993 labori juhataja, 1994–1995 Riigi Taimekaitseameti (hiljem Taimetoodangu Inspektsioon) järelevalveosakonna nõunik, 1996. aastast oli peaspetsialist.[1]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Temalt on ilmunud taimekahjustajate tõrje kohta üle 70 teaduspublikatsiooni, sealhulgas üle 10 monograafia ja brošüüri.[1]

  • Uusi insektitsiide. Tallinn, 1967
  • Katmikala lõikelillede ning sibullillede kahjustajad ja nende tõrje. Tallinn, 1981
  • Potilillede kahjustajad ja nende tõrje. Tallinn, 1983
  • Avamaalillede haigused ja kahjurid ning nende tõrje. Tallinn, 1986
  • Aiakultuuride mittenakkushaigused. Tallinn, 1988
  • Taimekaitse puuvilja- ja marjaaias. Tallinn, 1999, 2. trükk 2001
  • Köögivilja säilitushaigused ja nende tõrje. // Aiapidjaja aastaraamat. Aiatark. Tallinn, 2000
  • Taimekaitse köögiviljaaias. Tallinn, 2000
  • Lillede taimekaitse. Tallinn, 2001
  • Kartul aias ja köögis (kaasautorid L. Tartlan, T. Niiberg). Tallinn, 2003
  • Peet aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, T. Niiberg). Tallinn, 2005
  1. 1 2 3 4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.