Väärismetalltoodete märgised

Väärismetalltoote märgised on märgised, mis näitavad, kas väärismetalltootes sisalduv väärismetall vastab seadusega kehtestatud standardproovile, kes vastutab konkreetse väärismetalli sisalduse eest vastavas väärismetalltootes, mis aastal on see toode valmistatud ning kas väärismetalltootele on teostatud proovijärelevalvet.

Väärismetalltootel kasutatavad märgised jagunevad järgmiselt:

1. märgised, mille olemasoluta ei või väärismetalltoodet müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada (kohustuslikud märgised);
2. märgised, mida võib Väärismetalltoodete seaduses sätestatud juhtudel ning korras väärismetalltootele kanda (mittekohustuslikud märgised);
3. reguleerimata märgised ehk muud märgised, mida ei reguleerita Väärismetalltoodete seadusega.

Kohustuslikud märgised on Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgis ja proovimärgis.

Nime- ja proovimärgise olemasolu peab tagama väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja. Märgistega tõendatakse, et väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetall on vastavuses tootele alaliselt kantud prooviga ja juhitakse tähelepanu, kes on vastutav väärismetalltootele kantud märgiste seadusele vastavuse eest.

Väärismetalltoode loetakse kohustuslike märgistega märgistatuks, kui sellele on kantud valmistaja või sissevedaja nime- ja proovimärgis või valmistaja või sissevedaja nimemärgis liidetuna proovimärgisega.

Nimemärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest.

Nimemärgiseks võib olla täht, täheühend või märk (ka kaubamärk). Märk peab olema arusaadavalt eristatav teistest nimemärgistest, samuti kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse. Sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nimemärgise võib riiklikusse registrisse kanda ainult juhul, kui ettevõtja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku.

Proovimärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli ja selle standardproovi.

Väärismetalli proov on arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat, plaatinat või pallaadiumi sisaldub vastava väärismetalli sulamis selle tuhande massiosa kohta.

Proovimärgiste kujud Lisa.pdf:

• kuldtoodetel ristkülik ;

• hõbetoodetel lõigatud otstega ovaal ;

• plaatinatoodetel lõigatud nurkadega ristkülik ;

• pallaadiumtoodetel pikemale alusele toetuv võrdhaarne trapets.

Proovimärgise mõõtmetele kehtestatud nõuded – kõrguse ja pikkuse suhe 2:3 (märgise keskelt mõõdetuna) ja kõrgus on ≥ 0,5 mm.

Ühitatud nime- ja proovimärgise tootele paigutamise järjekord - esimesena nimemärgis, siis proovimärgis. Ühitatud märgiste korral ei pea nende kõrguse ja pikkuse suhet jälgima, kui märgise kõrgus on ≥ 0,5 mm.

Nende väärismetalltoodete loetelu, mida võib müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada ilma kohustusliku märgistuseta ning loetelusse kuuluvate toodete valmistamiseks kasutatud väärismetalli proovi tõendamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Mittekohustuslikud märgised jagunevad kontrollmärgisteks ja aastamärgisteks.

Kontrollmärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, millega väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise valdkonnas tegutsev äriühing tõendab, et väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov vastab standardproovile.

Kontrollmärgis on Eesti proovijärelevalve märk, mille peal on sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis. Eesti kontrollmärgist “lõvi” kannab tootele ainult Metroserdi katselabor Eesti Proovikoda – Riigi volitatud proovi tõendaja ja riigi kontrollmärgise volitatud kasutaja.

Väärismetalltoode kontrollmärgistatakse mehaanilise või lasermärgistusega tootele kantava kontrollmärgisega või kontrollmärgis ühendatuna proovimärgisega.

Üksikkontrollmärgis järjestatuna: proovimärgis ja kontrollmärgis

Aastamärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamise aastat (vt joonis 1).

Joonis 1. Aastamärgised

 1) 1993 – A;              7) 1999 – G;               12) 2004 – L;              18) 2010 – S;

 2) 1994 – B;              8) 2000 – H;               13) 2005 – M;             19) 2011 – Z;

 3) 1995 – C;              9) 2001 – I;                 14) 2006 – N;             20) 2012 – T;

 4) 1996 – D;             10) 2002 – J;               15) 2007 – O;             21) 2013 – U;

 5) 1997 – E;              11) 2003 – K;             16) 2008 – P;              22) 2014 – V;

 6) 1998 – F;              12) 2004 – L;              17) 2009 – R;              23) 2015 – X;

24) 2016 – Y.

Analüüsimise ja kontrollmärgisega märkimise korra ning aastamärgised kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Märgiste järjestus

Üksikmärgised rivistatakse järgnevalt: aastamärgis, nimemärgis, proovimärgis, kontrollmärgis.

Ühitatud märgistena rivistatakse märgised järgmiselt :

• aastamärgis, ühitatud nime- ja proovimärgis, kontrollmärgis;

• aastamärgis, nimemärgis, ühitatud proovi- ja kontrollmärgis.

Mõne märgise puudumine rivis ei muuda järjestust.

Muud märgised on märgised, mis ei halvenda oma kuju ega paiknemise poolest eelnevalt mainitud märgiste nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist.

Kui tooted on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis või Türgis õigusaktide kohaselt märgistatud nimemärgise ja proovimärgisega, siis nende toodete märgistamine lisaks kohustuslike märgistega ei ole vajalik.