Uuno Öpik
Uuno Öpik (ka Uno Öpik; 19. oktoober 1926 Tartu – 30. aprill 2005 Bath) oli eesti rahvusest Suurbritannia aatomifüüsik.
Ta lõpetas aastal 1943 Tartu 1. Gümnaasiumi. Aastal 1943 siirdus ta vanematega Saksamaale; ta on elanud Danzigis, Swinemündes, Sielbeck-Ukleis ja Hamburgis. Ta õppis aastatel 1946–1948 Balti Ülikoolis.
Aastal 1948 kolis perekond elama Põhja-Iirimaale, aastal 1950 lõpetas ta Belfasti ülikooli bakalaureusekraadiga matemaatikuna ja aastal 1951 füüsikuna, aastal 1954 kaitses ta samas tööga "Quantal investigations of certain excitation and ionization processes" doktorikraadi (PhD). Ta kuulus aastast 1950 Üliõpilasseltsi Liivika.
Ta töötas aastatel 1955–1956 teadurina Bristoli Ülikoolis, 1956–1986 õppejõuna Aberystwythi ülikoolis (Walesis), 1960–1962 Readingi Ülikoolis ja 1962–1986 Belfasti ülikoolis; lisaks töötas ta aastatel 1965–1966 Oak Ridge'i Rahvuslaboris (Tennessees USA-s).
Ta tegeles põhiliselt aatomifüüsikaga ja on avaldanud üle 20 teaduspublikatsiooni.
Ta elas Melkshami väikelinnas (Lõuna-Inglismaal). Ta laulis kooris ja mängis klaverit. Ta oli tegev Leicesteri Eesti Majas.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli astronoom Ernst Öpik, poeg on Suurbritannia poliitik Lembit Öpik.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased. Lühielulood. Vello Lään. Olion 2011