Uulu mõisa kalmistu

Allikas: Vikipeedia
Eleonore Staël von Holsteini hauakambri koht. Foto: 29.06.2014
Eleonore Staël von Holsteini mälestuseks püstitatud kirik Uulu mõisa kalmistul. Foto: 29.06.2014

Uulu mõisa kalmistu on kalmistu Pärnu kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Uulu külas Häädemeeste vallas Pärnu maakonnas. Kalmistu jääb Uulu mõisa südamest linnulennult umbes 750 m kaugusele läände.

Kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Staël von Holsteinid millalgi pärast 1845. aastat, kui suri tollase omaniku poja Reinhold Staël von Holsteini värske abikaasa Eleonore Staël von Holstein. Reinhold sai 1846. aastal omanikuks ning rajas 1880. aastal oma esimese abikaasa mälestuseks kalmistule kiriku.

Kalmistule maetute üldarv pole teada, praegu on see jäetud maha ja rüüstatud. Kalmistul olev Eleonore Staël von Holsteini hauakamber on kaetud pinnasega ning seda tähistab kaks algse kalmistuvärava graniitposti.

Eleonore Staël von Holsteini hauakamber on 1998. aastast riiklik kultuurimälestis.[1] Tema mälestuseks rajatud kirik on 1998. aastast eraldi riiklik kultuurimälestis.[2]

Kalmistule maetuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1845 – Eleonore Agnes Luise Marie Staël von Holstein (sündinud von Grote; 13. juuni (vkj) 1824 – 30. aprill (vkj) 1845)
  • 1892 – Gotthard Reinhold Staël von Holstein (28. aprill (vkj) 1819 – 13. november (vkj) 1892)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Käsikirjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
  • Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tiiu Pukk. Ikla, Häädemeeste, Uulu. Maalehe Raamat. Tallinn 2000. Lk 80
  • Valdo Praust. "Mõisakalmistud". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 68
  • Valdo Praust. "Uulu mõis (Uhla)". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 223
  • Alo Särg. "Uulu (Uhla)". – Pärnumaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2011. Lk 98–100

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]