Užpaliai
| Užpaliai | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
|
| |||||
| Elanikke | 758 (2011)[1] | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 55° 38′ N, 25° 35′ E | ||||
  | |||||
Užpaliai on alev Leedus Utena rajoonis, Užpaliai valla halduskeskus. Alev asub Šventoji jõe ääres.
Užpaliais on gümnaasium, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Viktorija Jovarienė mootorite ja hoburiistade muuseum, Krokulė allikas, vesiveski, endise Užpaliai mõisa hooned, aastal 1872 ehitatud õigeusu kirik ja aastal 1898 ehitatud katoliku kirik. Alevi juures asub Užpaliai lohukivi, sinna jäävad ka Užpaliai ja Šeimyniškise linnamäed.
Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Alevile on nime andnud sealse ümbruskonna sood. Nimi tuleneb sõnadest už palių (tõlkes soo juures).
.jpg)
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Alevi juures asub Užpaliai linnamägi. Selle kõrgus on 15 m, pindala 76x22 meetrit. Linnamägi oli kasutusel esimese aastatuhande alguses, selle juures asub 1,5 ha suurune asulakoht. Aastal 1970 läbi viidud väljakaevamistel tuvastati kultuurikiht ka linnamäel.[2]
Kirjalikes allikates on Užpaliaid esmamainitud aastal 1261. Tõenäoliselt oli toona tegemist alevist kolme kilomeetri kaugusel asuva Šeimyniškise linnamäega, kus asus Užpaliai linnus. Aastal 1233 võitsid seal Rimgaudase juhitud Leedu väed ristisõdijaid. Ristisõdijatel seda linnust vallutada ei õnnestunudki, aga aastal 1433 põles see Žygimantas Kęstutaitise ja Švitrigaila vahelise võitluse käigus maha. Linnust ei taastatud ja asula hakkas kujunema selle tänapäevases asukohas.
Užpaliai mõis oli riigimõis. Aastal 1522 on esimest korda mainitud Užpaliai kirikut. Aastast 1529 on teateid mõisa juures asunud alevist, mis oli Kristinas Astikase valduses. Aastal 1792 sai alev omavalitsuse, 25. veebruaril ka Magdeburgi õigused. Pärast Venemaaga ühendamist kaotas Užpaliai aga omavalitsusliku staatuse ja läks Sapiehade valdusse.
Alev oli oluline linatöötlemise keskus. Tsaariajal oli Užpaliai venekeelne nimekuju Ушполь[3] või Ушполе.[4] Alevi elanikud osalesid novembriülestõusus, ent jaanuariülestõusu järel rüüstati alevit rängalt. Ülestõusu järel asustati sinna venelasi ja nende tarbeks püstitati sinna aastal 1872 ka õigeusu kirik.
Aastal 1847 elas Užpaliais 515 juuti Aastal 1897 olid alevi 740 elanikust 691 juudid. Teise maailmasõja eel oli juute 350. Asula vallutanud Saksa väed laastasid selle ja süütasid põlema. Sealsed juudid viidi mitmesse eri kohta hukkamisele.[5] Põhjalikumalt asuti Užpaliaid taastama aastal 1967, mil asfalteeriti ka sealsed tänavad.[6]
Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]
- Kazys Pakštas – Leedu geograaf
- Balys Tarvydas – Leedu ajaloolane ja esperantist
- Povilas Vaitonis – Leedu maletaja
-
Užpaliai linnamägi -
Užpaliai -
Mõisakompleks -
Užpaliai keskuse tänavavaade -
Katoliku kirik -
Õigeusu kirik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 2011 m. surašymas
- ↑ Lietuvos TSR archeologijos atlasas, II Piliakalniai, Vilnius, Mintis, 1975 a. t. 2 lk. 172 (Nr. 768)
- ↑ Ушполь. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 35 (69) : Усинский пограничный округ — Фенол. С.-Петербургъ, 1902., 133 lk.
- ↑ Ушполе. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 413 lk.
- ↑ http://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search//page/1/item/196/ Holocaust Atlas of Lithuania
- ↑ "Užpalių seniūnija". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2021. Vaadatud 25. aprillil 2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Užpaliai |