Tõnu Seero
Tõnu Seero (25. juuli 1957 Tartu – 27. september 1998 Tallinn) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.[1]
Küberneetika Instituudis vaneminsenerina töötanud Seero alustas ajakirjanikuna noortelehes Säde, kus kirjutas teatri- ja raamatuarvustusi. Hiljem tegutses ta ajalehtedes Meie Meel, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Õhtuleht kultuuriajakirjanikuna. Tema viimaseks töökohaks jäi Postimehe lisaleht Tallinna Postimees, kus ta jõudis töötada vaid paar nädalat. Viimasel kolmel eluaastal andis Seero ühtlasi ajakirjandustunde Tallinna Ühisgümnaasiumis.[1][2][3]
Seero intervjueeris mitmeid Eesti kultuuritegelasi, näiteks 1993 Rahva Hääles Concordia ülikooli rektorit Mart Susi, 1994 Eesti Sõnumites kultuuri- ja haridusminister Peeter Oleskit, 1995. aastal Sõnumilehes presidendi kantselei välisosakonna nõunikku Aksel Tamme ja raamatukaupmeest Mati Rebast, poliitik Jaak Allikut, Arne Pajulat ja Mati Luike. Eesti Sõnumites intervjueeris ta kirjanikke Leelo Tungalt ja Ave Alavainut, autorikaitsjat Kalev Rattust, dirigent Paul Himmat, kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzbergi. 1996. aastal Sõnumilehes kunstiteadlast Karin Hallast, Ringhäälingunõukogu esimeest Rein Veidemanni, kultuuriajakirjanik Juune Holvandust. 1998. aastal Õhtulehes stsenarist Aita Kivi ja multiplikaator Priit Pärna, Soome lauljat Katri Helenat, Sõnumilehes Rein Raamatut ja vaibakunstnik Lea Valterit[4][5]. Lisaks ilmus tema sulest üle 300 kultuuriteemalise artikli, raamatu-, teatri- ja kontserdiarvustuse[6].
Tõnu Seero avaldas eluajal kaks lasteraamatut: "Kaarel teab" (1994) ja "Jürimari pere lood" (1995, kordustrükk 2002). Postuumselt ilmusid 2007 ka tema lasteraamatud "Kaarli lood" ja "Tubli lapse juturaamat". 1996. aastal võitis Ajakirjanike Liidu ja Amerpapi huumorivõistluse Seero teos "Paber kannatab kõik", 1997 ilmus talt varjunime Zero all kogumik "Lahked inimesed ja õunasööjad".[1][7][8]
Esseekogumikus "Elu sumeduses" (Tallinn: Tuum, 2009) ilmunud miniatuuris "Kus inimesed elavad" meenutas Tõnu Seerot tema kursusekaaslane literaat Kalev Kesküla.[9]
Tõnu Seero suri infarkti.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kaarel teab", Tallinn: Tallinna Sõnumid, 1994
- "Jürimari pere lood", Tallinn: Monokkel 1995 (ISBN 9985540131), Tallinn: Tänapäev 2002 (ISBN 9985620712)
- "Lahked inimesed ja õunasööjad" (varjunime Zero all), Tallinn: RE Stuudio 1997 (ISBN 9985910036)
- "Kaarli lood", Tallinn: Ilo 2007 (koostanud Hille-Mai Seero, illustreerinud Kaie Lilleorg, ISBN 9789985578384)
- "Tubli lapse juturaamat", Tallinn: Tiritamm 2007 (illustreerinud Kadri Ilves, ISBN 9789985552346)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "In memoriam Tõnu Seero" Tallinna Postimees, 29.09.1998 (Internet Archive, vaadatud 14.03.2018)
- ↑ "Suri ajakirjanik Tõnu Seero" Sõnumileht, 28. september 1998 (vaadatud 14.03.2018)
- ↑ "Meedikud tunnistasid keskealise ajakirjaniku enneaegselt surnuks" Eesti Päevaleht, 22. september 1998 (vaadatud 14.03.2018)
- ↑ Päring andmebaasis Index Scriptorum Estoniae (vaadatud 14.03.2018)
- ↑ Päring andmebaasis Index Scriptorum Estoniae (vaadatud 14.03.2018)
- ↑ Päring andmebaasis Index Scriptorum Estoniae (vaadatud 14.03.2018)
- ↑ Päring raamatukogukataloogis Ester (vaadatud 14.03.2018)
- ↑ Päring raamatukogukataloogis Ester (vaadatud 15.03.2018)
- ↑ Kalev Kesküla Tartu Linnaraamatukogu blogi "Nädala autor", 23. veebruar 2010 (vaadatud 14.03.2018)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- "In memoriam Tõnu Seero" Tallinna Postimees, 29.09.1998 (Internet Archive)
- Tõnu Seero "Rõõmus Tiit" Täheke 10/1997 (DIGAR)