Täringfriis

Täringfriis Toulouse'i Saint-Sernini basiilika vahekarniisil, 11. sajand

Erineva pikkusega rullid Poissy romaani kiriku karniisilt. Joonistused raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle

Täringfriisid aknasillustel ja vahekarniisidel, Saint-Sernini basiilika, Toulouse

Täringfriis või täringliist (saksa keeles Würfelfries, Klötzchenfries, ka Schachbrettfries 'malelaudfriis', prantsuse keeles billettes 'rullikesed', inglise keeles billets, billet moulding) on ehisliist, mille ornamendi moodustavad maleruutjalt paiknevad ruumilised klotsid.

Klotside esikülg võib olla ühtlaselt ümardatud, nii et need meenutavad silindreid. Saksa keeles on sellele tüübile eraldi nimetus Rollenfries, Röllchenfries 'rullikfriis'.

Täringfriis on iseloomulik ornamendimotiiv romaani kunstis, väga levinud üle terve Lääne-Euroopa. Ta võib kaunistada ehitiste katuse- või vahekarniise, kapiteelide talumeid, aknaraamistusi, portaalide palendeid ja arhivolte. Täringornament võib olla ka pinnatäitena konsoolidel, kapiteelidel või seinapindadel.

Pildid

• 
  Talumiplaat Markgröningeni Püha Bartolomeuse kiriku lammutatud krüptist
• 
  Täringfriis eendub koos turpadega, Bambergi toomkirik, 12. sajand
• 
  Täringornament talumitel, Rosheimi Peetruse ja Pauluse kirik
• 
  Värviline rullikfriis Maria Laachi kloostrikiriku eeskoja räästakarniisil
• 
  Romsey kiriku lõunatransept, täringfriis arkaadi ja empoori vahel
• 
  Apsiidiakent kaunistavad täringfriis ja rullirida süvarihvas, Salamanca, Catedral Vieja
• 
  Nurgeline täringfriis Murbachi kloostrikiriku vahekarniisi- ja viilukaunistusena, Elsass
• 
  Sinzigi Peetri kiriku katusealune karniis, 13. sajand

Vaata ka

• Friis
• Ehisliist
• Romaani arhitektuur