Tunnelirotid

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Tunnelirotid olid sõdurid, kes Vietnamis sõja ajal puhastasid Cu Chi tunneleid. Nad olid pärit Ameerikas, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Lõuna-Vietnamist. Tihti peale kui tunnel oli avastatud, eesmärk oli tunnelites leida, kas see oli hõivatud, laskemoona, dokumente või relvi. Otsest kindlat viisi, kuidas puhastada, ei olnud.

Värbamine

Tunnelirotid polnud ametlik üksus vaid grupp vabatahtlike, kes puhastasid Vietnami tunneleid, mis olid lõksudega. Kõiki sõdureid oli koolitatud tunnelite puhastamiseks, et kõik saaksid tegutseda tunnelites. Neid värvati vabatahtlikkuse alusel. Tunnelirotid olid jalaväest, pioneeride seast, ratsaväe skaudid ja keemiaspetsialistid. Vahel olid loodud ka grupid, keda sai kutsuda, kui tarvis oli.

Nõuded

Sõdurite kvalifikatsioonid oli rasked. Tunnelirotid pidid vaimselt vastupidavad olema. Sõduritel ei tohtinud olla klaustrofoobiat, nad pidid suutma roomata kitsas tunnelis ilma valguseta, olema valmis igasuguseks võitluseks ja mitte kartma elavat loodust tunnelis, nagu näiteks madusid, putukaid ja rotte. Pidid oskama olukorras tegutseda, kus tunnelid olid veega täidetud ja mudased. Oskama tegeleda lõksudega, mida on üles pandud. Kontrollida oma hirmu ja paanikat. Sõdur pidi oskama tunnelis reageerima kiirelt ja kiireid otsuseid langetama. Samamoodi ka füüsiliselt pidid valmis olema. Pikkuselt sobisid rohkem lühikest kasvu mehed kuid nad pidid jõulised olema. Suutma kaevata, tassida varustust, suruda lahti uksi lõksudega ning tegeleda lammutustöödega.

Tihti peale tunnelisse minnes, võeti minimaalset varustust, oma püstol, nuga ja/või taskulamp. Jäeti maha kaitsevarustus-kiiver killuvest, et mahuks liikuda kitsasted kohdades. Vahel võeti kaitseks kaasa gaasimask aga harva, sest selle ette panemine vähendas nägemist ja kuulmist tunnelis.

Tunnelitest

Tunneli rotid on toonud uue maailma, kus saab sõdida. Ehk see on loonud uued väljaõpped tänapäeva sõduritele. Maailused tunnelid oli turvaline koht neile, kes oskasid seal olla seal. Seal hoiti turvaliselt tsiviil inimeste ehitisi näiteks haiglad, hoiuruumid, kinod ja elamiskohad. Kõrval veel oli militaar ruumid nagu bunkrid, moonakambrid, kaevadnustunnelid, ja militaar peakorter. Tunneleid rohkem kasutatakse kaitsvatel tegevustel kui ründavatel tegevustel.

Tunneli taktika

Kuna sõduritele oli ainult õpetatud baas tunneli puhastamise põhimõtted, siis tunneli rotid leiutasid uusi põhimõtteid ja protseduure juurde, Kuidas efektiivsemalt liikuda ja neid puhastada. Kuna liiguti kitsastes kohtades, siis alati liikus üks sõdur ees ja teine taga järel. Ülejäänud üksus julgestas tunneli algust. Lepiti oma vahel kokku, et tuvastamiseks kasutatakse vilistamistooni, millega kaasvõitlejad tunnevad üksteist ära. Tunneli sees kasutasid nad punast tuld, sest vietnami sõdurid ise kasutasid valget valgust. Moona kasutati ka hädavajalikul olukorral. Mõned kasutasid summutajad. Nad õppisid ja praktiseerisid seda, mis neile kõige praem oli. Tunnelite ava tuvastati, kas siis ümbrust vaadates, kas mingid jäjed on maas või mingit heli on kuulda maa alt. Kui tunnelis oli aktiivsust, siis sisse läks 2-3 meest ja neile jalgadele oli seotud nöör külge, et tõmmata neid vajadusel välja. Isegi kui surma saavad, sest nad ei jätnud kedagi omadest maha.

Vanemveebel Robert Baer

Paljud sõdurid, kes tunnelis on käinud väga ei räägi sellest, kuidas see neile mõjus. Vanemveebel Robert Baer kirjeldas oma hirme rotide vastu ja kuidas ta kohtas rotte tunnelis. Kaotas kontrolli hirmu ja paanika üle ning hakkas rotti peletama eemale iga vahendiga, mis tal oli. Relvaga lasi, karjus hirmust, tunnelist väljasaades viskas graanate sisse.