Trikāta

Trikāta
Elanikke	311 (2021)
Koordinaadid	57° 33′ N, 25° 43′ E

Trikāta on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas Abulsi jõe kaldal, Trikāta valla ja kihelkonna keskus.

Külas valmistatakse juustu, seal asuvad ka kool ja raamatukogu. Asulas on Trikāta bussipeatus.

Keskajal asus piirkonnas Trikāta ordulinnus, mille varemed on säilinud tänapäevani. Teised vaatamisväärsused on Trikāta muinaslinnus, sealne luteri kirik ja pastoraat, samuti ka kohaliku kaitse all olev keskaegne kindlustus Zviedru saliņa.

Külas kasvavad tammed ümbermõõtudega 6,15 meetrit, 4,99 meetrit ja 5,05 meetrit ning pärnad ümbermõõtudega 3,83 meetrit, 3,6 meetrit ja 5,15 meetrit on looduskaitse all.

Ajalugu

Trikāta luteri kirik jääb külakeskusest lõunasse

Trikātas asus latgalite muinaslinnus, mis rajati Trikāta järve ja Abulsi jõe kolmekümne meetri kõrgusele kaldapealsele. Tegemist on tõenõoliselt ühe Tālava tähtsama linnusega ehk siis Beverini linnusega. Henriku Liivimaa kroonika näib selgelt vihjavat Beverini asumisele Trikātas (ladinapäraselt Tricatua) ("... tungivad ugalased nüüd äkki lätlaste maale Trikāta piirkonda ... ning, piirates Beverini linnuse sisse ..."; "... rüüstates Trikātas Thalibaldi ja ümberkaudseid kogukondi, kogunevad nad Beverini linnuse juurde"; "... Talibald Beverinist ..."; "... jõudes Trikātasse, võtsid nad kinni Thalibaldi, selle maakonna vanema ..."). Samas pole tekstis seda otseselt välja öeldud ja nii on Beverini linnusele pakutud välja ka teisi võimalikke asupaikasid.

Hiljem rajati muinaslinnuse kohale Trikāta ordulinnus. Aastal 1284 rajas Wilken von Endorp Trikātasse esimese kiriku. Aastal 1540 võttis ümbruskonna rahvas vastu luterluse ja kirikust sai luteri kirik. Aastal 1607 ehitati vana kirikuhoone asemele uus.

Sealset kirikumõisa on esimest korda mainitud aastal 1600, ehkki selle maade täpsem plaan pärineb alles aastast 1689. Selle mõisa maad olid kihelkonnas kõige väiksemad. Aastal 1622 sai piirkonna ja asula omanikuks Axel Oxenstjerna. Toona jagunes temale kuuluv linnuselään kümneks mõisaks. Neist Lipšukalnsi mõisa süda jääb tänapäevase Trikāta küla piiridesse.

Aastal 1896 rajas Trikāta mõis asulasse meierei, ent aastal 1910 muudeti see hoopis piiritusevabrikuks. 1921–1924 kandis Biksēja raudteejaam Trikāta raudteejaama nime. Aastal 1972 rajas Valmiera piimakombinaat sinna oma juustutsehhi.

XX sajandi teisel poolel valmis ordulinnuse varemetesse rajatud kohalik laululava. Aastail 2009-2021 kuulus küla Beverīna piirkonda.

Aastal 2007 oli Trikātas 305 elanikku. Aastal 2016 oli elanikke 316, aastal 2021 aga 311.

Pilte

• 
  Trikāta ordulinnuse varemed
• 
  Linnusevaremete vahel asuv laululava
• 
  Kiriku lähedal asuv pastoraadihoone
• 
  Trikāta kultuurimaja
• 
  Hoone Trikāta külas
• 
  Trikāta bussipeatus
• 
  Sild üle Abulsi jõe
• 
  Küla mainimise 800 aastpäeva tähistav mälestuskivi

Tuntud elanikke

• Talibald – Latgalite vanem
• Roberts Dambītis – Läti sõjaväelane

Vaata ka

• Trikāta (ajalooline piirkond)