Trihholoogia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Trihholoogia (kreekakeelsetest sõnadest trico (juuksed) + logy (teadus)) on üks iluhoolduse ja nahahaiguste teadusharudest, mille peamine ülesanne on uurida peanahka ja juukseid ning ravida peanaha probleeme ja haigusi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Trihholoogia sai alguse 400 aastat eKr, kui Hippokrates (tuntud kui tänapäevase meditsiini isa) avastas, et eunuhhid ei lähe kunagi kiilaks. Aastatel 129–199 eKr töötas Kreeka arst Galen välja teooria, et juuste kasv on seotud inimese temperamendiga. See uskumus kestis kuni aastani 1800, mil dr William H. Dry avastas, et juustel on oma kasvufaas. Tema avastust toetasid Hamilton, Wilson, J. D. Ludvig jpt. Juustega on seotud erinevad rahvalood nagu näiteks Piiblist Simson (kelle jõud oli juustes). Julius Caesar hakkas kandma võitja loorberilehtedest pärga kogu aeg, et varjata oma kiilaspäisust, mis oli sel ajal märk nõrkusest ja ebamehelikkusest. VI sajandil hakati kandma parukaid, et varjata kiilanemist. Naistele on juuksed olnud läbi aegade ehteks. Karistuseks aeti naistel juuksed ära: nõiad, prostituudid – see oli neile häbiks. 1902. aastal rajati Inglismaal trihholoogide kool, mis töötab tänapäevani.

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Trihholoogia sai Eestis alguse 2007. aastal. Eestis õpetatav trihholoogia on edasi antud biotehnoloogist doktor Sebastiano Zappala poolt, kes on töötanud trihholoogia alal üle 30 aasta. Soome jõudis dr. S. Zappala trihholoogiline ravimeetod 1995. aastal ja sealt edasi Eestisse ning ka teistesse Euroopa riikidesse. 2013. aasta seisuga töötab Eestis kümme trihholoogi, kes on läbinud dr. Sebastiano Zappala koolituse ning muid täienduskoolitusi. Trihholoogide tööd koordineerib MTÜ Eesti Trihholoogide Liit.