Trell
1 – veomuundur; 2 – lüliti; 3 – kiirusregulaator; 4 – mootori süsiharjad; 5 – rootor; 6 – staator; 7 – löökmehhanism; 8 – hammasmehhanism; 9 – puuripadrun; 10 – toitejuhe
Trell on puurimisel käeshoitav puurmasin, mida käitatakse käsitsi (käsitrell) või elektri jõul kas võrgust või akust.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Umbes 35 000 aastat eKr avastasid inimesed, et kui terava tipuga kivi vastu pinda hoides pöörata, on sellel protsessil puurivad omadused. Esimene mehaaniline puur võeti kasutusele 10 000 aastat tagasi.[viide?] Moodne akutrell võeti kasutusele aastal 1916, kui avaldati patent kaasaskantavale elektrilisele puurile, mille käsitsemisega saab hakkama üks inimene.[1]
Puuripadrunid
[muuda | muuda lähteteksti]Padrun on vahend tööriista (puuri, kruvikeeramisotsaku) kinnitamiseks ja sellele pöörlemise edastamiseks. Padruni peas asetsevad kaldu tavaliselt kolm väliskeermega pakki. Kui nende ümber keerata sisekeermega ja karestatud välispinnaga muhvi, siis pakid lähenevad üksteisele, kinnitades puuri.[2] Muhvi vastassuunas pöörates vabaneb puur kergesti. Vanemat tüüpi padrunites oli vaja puuri kinnipingutamiseks pöörata muhvi hammasvööd erivõtmega.
Padrun kinnitub pöörlemist üle kandvasse spindlisse morsekoonusekujulise sabaosaga (libisemise vältimiseks on koonilisus selline, et hõõrdejõududest tulenev pöördemoment on suurem kui puurimisel tekkiv väändemoment).
Padrunid on enamasti ette nähtud puuridele jm otsakutele sabaosa läbimõõduga kuni 10 mm, harvemini 13 mm.
Puurikinnitussüsteem SDS+ on võetud kasutusele puurvasarate ja lööktrellide padrunites, et pöördemomenti tööriistale (puurile, meislile) kindlamalt üle kanda. Selleks on puuri sabaosal kaks paari vastastikku asetsevaid sooni (pikisüvendeid): ümarate otstega sooned puuri fikseerimiseks padruni sisepinnast väljaulatuvate kuulide abil ja otsani ulatuvad sooned pöördemomendi ülekandmiseks padrunist soontesse surutud liistude abil. Kuulidega sooned võimaldavad puuril löögirežiimis liikuda teljesihiliselt.
Süsteemi tähist SDS dešifreeritakse ingliskeelse nimetusega Special Direct System (algselt töötati see süsteem välja Saksa firmas Bosch nime Steck-Dreh-Sitz all).
Käsitrell
[muuda | muuda lähteteksti]Käsitrell võeti juba 19. sajandil kasutusele väikeste aukude puurimiseks, kusjuures puur pandi käsitsi pöörlema spiraalmehhanismi või väntmehhanismi abil.
Joonisel kujutatud spiraalmehhanismiga tööriista (spindelpuuri) nimi on saksa keeles Drillbohrer. Eesti keelde võeti see esialgu üle kujul ’trillpuur’ ja seejärel ’trell’ (vene k дрель). Hiljem laienes see termin ka teistele puurimise käsi-tööriistadele.
Elektritrell
[muuda | muuda lähteteksti]Elektritrellis paneb puuriga tööotsaku (puuripadruni) pöörlema väike elektrimootor. Elektritrelli leiutas sakslane W. E. Fein 1895. aastal. Lööktrelli hakkas esimesena tootma Metabo 1955. aastal. Tänapäeva elektritrellid on kasutusmugavuse pärast valdavalt akutoitega.
Trellid on varustatud elektroonilise veomuunduriga, reversiga (pöörlemissuuna muutmise võimalusega), reostaat- või türistorvõimsusregulaatoriga. Padruni pöörlemise kiirus sõltub nupplüliti-päästiku vajutamise sügavusest.
Lööktrell
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Lööktrell
Elektritrellil võib olla löökmehhanism, mis võimaldab puurida betooni ja kivi. Tööpõhimõttelt jagunevad löökmehhanismid mehaanilisteks (põrkmehhanismiga) ja pneumaatilisteks, milles löök tekitatakse pneumosilindri abil.
Pneumomehhanismiga trelle nimetatakse puurvasarateks. Nende löögisagedus on väike, kuid löögid palju võimsamad. Puurvasar on kasutatav ka üksnes löögirežiimis (puuri asemel meislit kasutades).
Akukruvitsa mehhanism on üldiselt samasugune kui akutrellil ja enamasti ongi võimalik ka puurimine. Kruvikeerajal on libisev sidur, mis valitud pöördemomendi saavutamisel lahutab pöörlemist ülekandva siduri. Reguleeritav pöördemoment võimaldab keerata ühesugused kruvid mugavalt ühtlasele sügavusele.
Toodetakse ka akukruvitsaid mitut liiki kruvide ja mutrite keeramiseks, millel on sageli löökmehhanism, mis lisaks pöördejõule annab kruvipeale suure sagedusega lööke. Nii suureneb löögi hetkedel järsult pöördemoment, ilma et seejuures mootor üle koormuks (löögifunktsioon toimib tõhusalt näiteks kinniroostetanud kruvide ja mutrite lahtikeeramisel).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "100 Years of Innovation: History of the Electric Drill".
- ↑ "Veiko Põldmaa. Mehaanilise töötlemise tehnoloogiad ja kasutatavad seadmed. Õppematerjal kutsekoolidele. 2014" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. november 2017. Vaadatud 20. märtsil 2017.