Mine sisu juurde

Pneumosilinder

Allikas: Vikipeedia

Pneumosilinder (ka õhusilinder või pneumaatiline silinder) on pneumaatiline täitur, mis muundab suruõhu energia sirgjooneliseks mehaaniliseks liikumiseks.[1] Seade koosneb silindrikujulisest korpusest, kolvist ja kolvivarrest. Suruõhk suunatakse silindri sisse, kus see avaldab kolvile survet ning tekitab jõu, mis liigutab kogu mehhanismi lineaarselt.

Pneumosilindri eeliseks hüdrosilindri ees on suur töökiirus ning tööks vajaliku gaasi (õhu) piiramatu kättesaadavus ümbritsevast keskkonnast. Pneumosilindril puudub õlilekkeoht, mistõttu sobib see hästi toiduainete-, farmaatsia- ja elektroonikasektorisse, kus puhas töökeskkond on esmatähtis. Puuduseks on madalama töörõhu tõttu samade mõõtmete juures nõrgem jõud.[1][2]

Ühepoolse toimega silindri tööskeem. Vedru (punane) võib paikneda ka väljaspool silindrit ning olla kinnitatud liigutatava elemendi külge.

Pneumosilindrid jagunevad peamiselt kahte rühma.

Ühepoolse toimega silinder kasutab suruõhku kolvi liigutamiseks üksnes ühes suunas. Tagasiliikumise tagab silindrisse sisseehitatud vedru või väline koormus. Sellised silindrid on lihtsama ehitusega ja odavamad, kuid sobivad ainult ühes suunas liikumist nõudvatesse rakendustesse, näiteks kinnitamiseks, tõukamiseks või tõstmiseks. Kolvi liikumisulatus on vedru pikkuse tõttu üldjuhul piiratud 100 mm-ga.[1][3]

Kahepoolse toimega silindri tööskeem.

Kahepoolse toimega silinder kasutab suruõhku mõlemas liikumissuunas: nii kolvivarres välja- kui tagasitõmbamiseks. Silindril on kaks eraldi õhuava – õhk sisestatakse ühest avast kolvi väljalükkamiseks ja teisest tagasitõmbamiseks. See võimaldab mõlemas suunas täpset liikumist ja suurt kordustäpsust. Kuna silindris puudub tagastusvedru, liigutab suruõhk kolbi mõlemas suunas võrdse tõhususega ning võimaldab rakendada suuremat jõudu.[1][2] See tüüp on tööstusautomaatikas eelistatum, kuna pakub paremat täpsust ja pikemaid löögipikkusi.

Kasutusalad

[muuda | muuda lähteteksti]

Pneumosilindreid kasutatakse laialdaselt tööstusautomaatikas ja robootikas. Levinumad rakendused on:

  • konveierliinid – toodete suunamine, peatamine ja nihutamine;
  • pakendamisseadmed – sulgemine, märgistamine ja virnastamine;
  • autotööstus – keevitamine, värvimine ja detailide kokkupanemine;
  • toiduainete- ja farmaatsiatööstus – puhas, õlilekkevaba töökeskkond;
  • meditsiiniseadmed – kirurgiarobotid ja proteesid.

Pneumosilindrite peamisteks eelisteks võrreldes teiste täituritega on kiire reageerimisaeg, lihtne hooldus ja madal hind.[1]

  1. 1 2 3 4 5 Karu, K. (2017). "Toodangu evakuatsiooni automatiseerimine ettevõttele AS Norma". Tallinna Tehnikaülikool. Vaadatud 19. juunil 2026.
  2. 1 2 Gailis, M., jt. (2020). "Research on energy efficiency of pneumatic cylinder for pneumatic vehicle motor" (PDF). Agronomy Research. Vaadatud 19. juunil 2026.
  3. ↑ Li, X., jt. (2025). "Data-Driven Feedforward Force Control of a Single-Acting Pneumatic Cylinder with a Nonlinear Hysteresis Characteristic". Actuators. Lk 162. Vaadatud 19. juunil 2026.